söömisest

Külmkapivalgusest on tekkinud kerge päevitus. Aga rannahooaega niikuinii ei tule. Kui tulebki, siis maskis keegi niikuinii ära ei tunne. Las pekid vohavad.

Joomisküla Pidu tänaval jalutavad päisel päeval vastu prisked rotid. Restode prügikastid on tühjad, tüübid on küttimise peale üle läinud. Vaadake ette, kui oma chihuahuasid ja väikelapsi jalutamas käite.

Küttimise teemaga tuli meele aeg kui ma töötasin pencilpusher`ina ühes inimestele söögiks loomseid tooteid tootvas tööstuses. Kinnise territooriumi ümber luusis paarikümnepealine karumõõtu koerte kari (välimuselt umbes sihukesed), kes teadsid täpselt et igal reedel kell x antakse töötajatele kaasa omatoodangut. Sel päeval palus iga viimne ühistranspordikasutaja end kolleegi auto peale, et mitte bussi oodates ühe hooga ära söödud saada.

Eriolukorras ja vähese suhtlemise situatsioonis tulevad inimestele üldse imelikud asjad meelde. Kolleegid näiteks küsivad et kuidas ma poksiharrastuseni jõudsin. Ma siis valetan et mulle meeldivad koordinatsiooni ja käelist tegevust nõudvad spordialad. Mitte et lapsena piisavalt tappa saanud, enamus närve surnd ja põiklemine  instinktiivne.  Pluss keskmine verejanu, sadomasohhism ja võimalus sobivat lõusta löödava poksikoti/inimese asemele kujutleda. Muidu arvavad veel et ma mingi imelik olen.

In related news. Leidsin poeskäimiseks sobiva kaitseülikonna ka:

shygish

Praegusel ajal näeb huvitavaid riidekombinatsioone. Plätud ja sulejope tulid vastu mitte üks kord.

Kas te teate, miks on soolakurkide tegemisel oluline kurgiotsad enne ära lõigata?  Sest lõikamata otstega kurgid tõmbavad marinaadis seest õõnsaks. Vot. Ma ei teadnud.

PS. Kui keegi töö juures hakkab jälle mingit näkast väikest töögruppi  nimetama Strategic Task Force, hakkan neid kohvitassidega loopima.

põhjuseta puudumiste põhjused seletuskirjades

Kirjapilt muutmata, osad tõlgitud.

• Läksin naisega tülli, võtsin rahustit ja magasin sisse.
• Ei viitsinud.
• Telefonil polnud krediiti, et välja helistada.
• Viibisin psühhiaatriahaiglas 10 päeva. Kodus oli väike probleem, sest virutasin mehele kirvega.
• Ptsi küll, tra te küsite igast idiootsusi.
• Sõitsin linnast välja pidutsema, telefon sai tühjaks ja sõpradel ka kellelgi telefoni kaasas ei olnud.
• Politsei ei lasknud teist telefonikõnet teha, muidu oleks puudumisest teatanud.
• Levi ei olnud.
• Lasin nabarõnga panna ja see valutas.
• Rikkusin katseaja tingimusi ja pandi tagasi kinni.
• Sain vanaisaks eile õhtul ja seda pidi tähistama, hommikuks ei õnnestunud kaineks saada.
• Läksin hommikul enne tööpäeva algust kell 5.30 vennale akutrelli ära viima. Vend oli vihane, et ma ta üles ajasin, hakkasime tülitsema ja lõhkusime selle käigus trelli ära. Lõpuks leppisime ära, aga tööle sel päeval enam ei jõudnud.
• Uni oli.
• Tööstress ja maohaavad (oli 3 päeva tööl olnud).
• Ei tea ühtegi ettevõtte telefoni numbrit, muidu oleks helistanud ja teatanud et ei saa tulla (töötab majas 4 aastat)
• Politsei viis õhtul kainerisse, sealt lasti välja hommikul juba pärast minu vahetuse algust.

lennuilm

Rästad, kellele ma rosinapakkide viisi toiduabi olen osutanud terve suve, on pojad pesast välja lükanud. Kuna vanemad võtsid alati 4 rosinat korraga siis arvasin et 3 poega + emme/issi. Oligi.

Nüüd kollitavad kolm titesulgedest tegelast kordamööda akna taga, säutsuvad ja üritavad lühikese saba kiuste lennuharjutusi teha. Kuradi nummi.

Piuksumise peale kohalehiilinud külakassile söötsin poolteist grillkana koiba sisse, et tal poleks motivatsiooni kakerdavaid tibusid maha murda. Töötas.

 

nummid teeninduskogemused

Eestis on klienditeenindus (väidetavalt) üldjoontes kohtutav. Ja eks ta on ka. Eriti kui satud kuskile ametiasutusse. Või sul on väikegi erisoov või -meelsus seoses pakutava teenuse või kaubaga, rääkimata üritusest katkist/praakkaupa ringi vahetada. All shit hits the fan.

Teisalt, enamjagu toredaid teeninduskogemusi on mul sellised, kus teenindaja on poliitkorrektsuse kuradile saatnud, ei järginud etteantud teenindusstsenaariumi või kelle peale ma tema tööandjana muul põhjusel tige oleks.

Näiteks.

•  Mingite “päevade” või “möllude” ajal müüja kes hoiatas et need jalanõud ei ole päris brändivärk vaid kahtlane koopia. Ja näitas, kus päris kraam asub.
• Istusin hilisõhtul lagedas lennujaamas ja ootasin kurva näoga äärmiselt hilinenud lendu. Teenistuskoera juht kes oli ilmselt vahetuse lõpetanud, nägi mu tuju ja tuli küsis kas midagi on pahasti. Ma siis kurtsin elu ja ta lasi mul oma koera kallistada. Ootas mingi pool tundi minuga, kuni tuli teade et lend siiski toimub.
• Ostsin suure kaubanduskeskuse elektroonikapoest ca 20 kilo kaaluva mahult keskmise bernhardiini suuruse kodumasina. Transapoissi ei olnud kohal. Tagaruumist välja tulnud lipsuga asjapulk ütles müüjatele – seda transat me jäämegi ootama –  rabas mu paki ja tassis ise autoni.
• Kunagine Jetline raputas teatud lainetusega hirmsasti. Eesosas äriklassis käisid söömas ka meeskonnaliikmed. Mingi tüürimees vaatas mu rohelist nägu, ja ütles et ärgu ma põdegu, teeme parem midagi huvitavat. Järgnes privaattuur laeva juhtimiskeskuses. Hästi suur ja lage plats on.
• Lemmikteksapoe gei klienditeenindajapoiss, näitlikustades asjaolu et teksad on mulle puusadest liiga laiad ja peaks numbri kitsamad võtma – pistis käe mulle vaidluse lõpuks tagant randmeni püksi ja hõikas: “Kas sa nüüd näed et siia mahub teine perse veel?!”
• Väikese lennufirma piloot ootas Stockholmi lennujaamas 10 minutit, et kaks hilinenud lennuga Gotlandile edasisõitjat  (mina ja kolleeg) kindlasti peale saaks.
• Ettekandja, kes tunnistas et päevapakkumine on eilsete ülejääkide kombo, kala on kehv sest selle vahetuse kokk on algaja, ja rääkis ära, mis  üldse on söödav.
• Mõõdusärke müüva poe müüjaproua, kes rääkis ära, et särgid on halvasti õmmeldud ja ebakvaliteetsed ja soovitas jamade vältimiseks kuskile mujale shoppama minna.
• Hambaarst, kelle õde läks lõunale ja õigeks ajaks tagasi ei tulnud –  ütles et peaks x asja eest sinult x summa kasseerima, aga  õe puudumisel ei viitsi praegu paberit määrida ja tegi tasuta.
• Mulle üldse ei meeldi lennukiga lennata. Stjuuardess nägi mu lennuhirmu (seda oli raske mitte märgata), ja tõi mulle  tasuta kaks väikest pudelit konjakit , shokolaadi+ kaelapadja – ja ütles tema ema pidavat ka hirmsasti kartma, aga väike drink ja shokolaad teeb paremaks.
• Kalli butiigi müüjaproua, kui ma kõhklesin kirvehinnaga, aga sigailusat pintsakut osta- ütles et ma PEAN selle pintsaku ostma sest see sobib ideaalselt, ja kasutas enda sooduskaarti, et ma selle saaksin. -30 % 🙂

Toredaid juhtumisi mujalt siit ja siit näiteks.

Ja mida teil toredat on juhtunud?

arvake, mis

Siis kui ma ulgusin et tahaks mingit jama, sest liiga rahulik on. Guess fking what. Soovid said kuhjaga täidetud. Sitta on pritsinud igakülgselt, 360 kraadi, absoluutselt igast asendist ja loendamatutes formaatides. Nii terviseküsimustes, juriidika vallast, abielu osas, mõlema töö ja kooliga seoses, ja ofkoors naabrid panustasid/panustavad niipalju kui suudavad. Aja ülejäämise probleem lahenes iseenesest. Selline mitmekülgne ja mitmekihiline, öm, tsikibriki. Ja algas peaaegu samaaegselt. Nagu tellitud. Võinoh, oligi ju.

Ja teate, hoopis rahulikum on nüüd olla. Ja absull igav ei ole, raisk. <soovi korral sisesta omal valikul mingit zen-paska kuidas see aitas paremaks inimeseks saada, sest ega ei aidanud küll>

Teinekord räägin.

Ühtlasi soovin avaldada kuulutuse: müüa tugevalt kasutatud T. linn (reageerib kutsungile “kilulinn”) koos linnaviletsuse jm mööbliga (kõik täiesti amortiseerunud). Üldine seisukord: keskmine, paiguti vajab kapremonti. Elanike arv: öösiti ca 400 000 (närvilised), päeval ja nädalavahetustel kuni 800 000 (närvilised ja erinevates joobeastmetes). Boonusena kaasa tasuta linnatransport! Hind kokkuleppel. Võib vahetada mõne teise, väiksema linna vastu mõnes mõistlikuma kliimaga asukohas.  Seiklejatel palun mitte tülitada.

tsikibriki

Motoorne rahutus. Selline kevadine. Mida kaks töökohta ja kaks kooli ei aita maandada. Jõusaalis rassimisest pole ka abi. Pulbitseb üle. Midagi oleks vaja ette võtta. (Hommikul ei saa muidugi hästi üles. Aga kui saab, oi raisk.)

Ettepanekuid oleks vaja, ettepanekuid. Või huvitavaid sigadusi.

PS, täna pidi rahvusvaheline dieedivaba päev olema. Torti juba sõite?

märkusi vibraatorite teemal

Duud läks lähetusse pikemaks ajaks ja arvas et on nunnu. Kinkis kuldse (!) vibraatori ja kleepis (!) sellele oma nime peale, et noh, igatsust vähendada. Loomulikult ma testisin seda.

Inimeste taluvus on muidugi erinev, aga eelnevaga seoses mõned tähelepanekud:

– fäänsi värv ei tee veel tegusid;

– “mida suurem seda parem” ei päde;

– sama jutt igasuguste näsade, mügarike kohta;

– kui vibral on kaks pead, siis ma saan veel aru. Aga kuhu selle kolmanda peaks panema? ja kuidas? ühesõnaga, keerulisemate featurite puhul peab händbuk põhivarustuses olema;

– pidage silmas, et pealiskihiks oleks meditsiiniline silikoon, mitte mingi allergiat tekitav jama;

– selliste asjade puhul, mida kuskile topitakse, on oluline et nad oleksid korralikult pestavad (ei, nõudepesuvahend pole õige asi);

– kleepsud, sildid, vildikaga peale kirjutatud nimed – vt eelmine punkt;

– patareid võiks olla sellised levinumat sorti. Edasijõudnutele soovitaks akutoitega 😀 Eriti edasijõudnud võiksid mõelda generaatori soetamisele;

– “kõva” päris asja puhul ja “kõva” vibra puhul ei ole võrreldavad. Seega härrased, selliste kaunite kingituste puhul soovitan meeles pidada tõsiasja et kunstriistad peavad olema veidike painduvad ja järgi andvad. Teil endil pole ka nagu puupulk, kuigi te seda ette kujutate, vaid pigem kuimminui;

Igatsemise leevendamise vahend ei läbinud ühesõnaga testimist ja lendas prügikasti. Duud ütles et mine osta siis omale sobiv ja kirjuta nimi peale. Ja vaadaku et poleks suurem kui originaal, mudu tema läeb armukadedaks.

Sõbrants kes on krooniliselt meheta, ütles selle info peale :”ÄH, MISMÕTTES VISKASID ÄRA, MULLE OLEKS VÕINUD ANDA”.

And I have no comments. Absolutely zero comments on that.

(PS. Merje, pane oma vibrateema nüüd üles tagasi)

töötrauma

Kolm kuud uues ametis on mu (füüsilisele ja vaimsele) tervisele laastavalt mõjunud. Mu pokkerinägu hakkab järgi andma ning TEKKINUD ON TUGEVAD NAERUKORTSUD.  Kas peaks ette võtma ühe botoxilaksu?

hääletus

Mis te arvate, kas tuli eelnimetatud (väidetava 2 kuud tagasi aset leidnud minut? kuskilt kuulnud muusika tõttu) väärteomenetluses kutse või jah? 😀 Absurditeater.

Loomulikult tervitan siinjuures Offfi ka.

kas teil on ka lapsena talvel keel klaasi külge kinni jäätunud?

Ja ühtlasi:

tänane wtf

Muhahaha. Nartsissism on ikka sitaks võimas asi.

Avastasin blogreest “moekonkursikorraldaja-staarjuurviljamüüja-riideblogija-hvotokrahv” mösjöö M-i (ei ma ei pane siia linki) kes on nagu noh enda meelest väikestviisi zeenjafoookin vms . Selle erisusega, et sel tüübil on kolm teesärki ja kaks paari pükse ning mingi kuradi NÖÖR mida ta vöö asemel tarvitab. Ja kustunud molu. Mis uhkes kogumis väikeste variatsioonidega on iga 2-realise postituse (kus on kasutusel põhiväljendina “käisime” ja ausalt, härra muudkui käib koguaeg, mis iseenesest on tore aga kõnnikepid peaks abiks võtma, asi ei toimi) kõrvale vähemalt 5 fotoga jäädvustatud ning arvestatava gabariidiga kints, mis samuti figureerib uhkelt.

“Tippu pürgimine annab elule mõtte ä” Sa näed ja ei mürista 😀

See ei ole Poshi näoilme. See on molu. Burdalõigete järgi koolilõpetajale odava hoora kleidi “õmblemisest” maihakkkkagi üldse alustama. Jah, need püksid on sulle 2 numbrit väikesed. Mõlemad.

Stiilinäide. “X hommikul tõusime ülesse ja siis läksime otsaga Y. Käisime Bäbäbä`s  söömas ja peale seda jalutasime mööda rannajoont. Hiljem käisime veel mööda Y ringi ja siis juba tagasi Z, kus me läksime magama. /…/ Igastahes täna oli super päev ja ilmaga ka õnneks vedas, hommikul oli vihmane, aga siis läks juba täitsa ilusaks, nii, et tänase päevaga jäin ülirahule.”

PS. Kollektsioon ei ole “salapärasele ” kardinariidele brazilian waxi jääkide/roadkill vareste risaiklimine. Ega vanadest kardinatest kokkutraageldatud seelikunarts. Nagu tegelt ka.  Ja enne kui hakkaks fotosessiooni või oma kätudega kokkukäkerdatud närakat välja pakkuma, võiks õppida oma seebikarpi käsitsema selliselt et pilte ei kataks ühtlane valge udu näiteks. Keegi ei taha su free giveawayd, sest see on õudne. Suvaliste mõrdade pildistamine kivi otsas ja hobuse seljas ei ole portfolio. See vanaema tikkimisraam, millega sa ringi vehid liiga mitmetel seebikarbifotodel. See ei peegelda. See on ristpiste jaoks.

“Eile ja täna õmblesin siis seda seelikut, tulemus hakkab mulle iga minutiga aina rohkem ja rohkem meeldima, ma ei tea miks, kuna see on suht tavaline, aga midagi seal on mis mulle meeldib.”

Hirmus on see, hirmus.

NÖÖRI soovitame kasutada sihtotstarbeliselt (sidumismängud, asjade riputamine jne.).

Kui aga härra ongi  Valkla hooldekodu joonistus- ja õmblemistunni igapäevane osaleja või muidu alaealine siis vabandused, tubli poiss ja pinguta ikka edasi ja näe arnoldoksmaa ka jne.

Nonäed sain ära mölisetud, kohe kergem olla.

abiks unistel tööhommikutel

Kui sulle tundub, et kolleeg jõllab arvutiekraani  kuidagi eriti intensiivse pilguga 😀 vaata lähemalt.

Vastulause

Vastulause esitaja (menetlusalune) andmed
Nimi: ___
Sünniaeg: ___

Aadress: ____

Kontakttelefon: ___

E-post: __

Väärteomenetluse andmed
Väärteo protokolli number:                            ___
Väärteoprotokolli koostamise kuupäev:        ___
Politseiasutus:                                                 ___
Menetleja:                                                      Pikk Blond Mees

 

VASTULAUSE
Süüteoasjas nr ____ KarS § 262 ja Joodikuküla Avaliku korra eeskirja rikkumise süüdistuses

Käesolevaga menetlusalune kinnitab, et ei nõustu väärteoprotokolliga, kuna ei ole süüteoasjas viidatud rikkumisi toime pannud; antud süüteoasjas on rikutud menetlusnorme ja vääralt kohaldatud materiaalõigust.

I Vastulause aluseks olevad asjaolud

Menetlusalusele saabus x kuupäeval tähitud kiri kutsega menetleja juurde tulemiseks. Menetlusalune käis tunnistusi andmas, Selgitusi ja Selgituskirja ning lisamaterjale üle andmas ning andis allkirja väärteoprotokollile, mis oli juba koostatud.  Kui menetlusalune tuli järgmisel päeval tutvuma väärteotoimikuga, ei olnud menetlejat väidetavalt kohal ning toimik ei asunud väidetavalt Politseijaoskonnas.

Menetlusalune sai võimaluse tutvuda menetleja juures Politseijaoskonnas ___(kuupäev) süüteoasja nr ______ väidetavalt kõigi materjalidega (toimikut ei olnud, sisukorda ei olnud, dokumendid olid lahtistel nummerdamata lehtedel):

1)      Naabrite Hull Mõrd ja Joodik-kaskadöör tunnistajana ülekuulamise protokollid ning ütlused.

2)      Menetlusaluse poolt menetlejale esitatud Selgituskiri (kuupäev..) koos lisadega (16) ning Selgitus (kuupäev…), mis olid edastatud menetlejale allkirja vastu (…kuupäev) ning lisatud süüteotoimikusse.

3)      Väärteoprotokoll.

Tunnistaja Joodik-kaskadöör ütluste kohaselt kinnitab ta et käib Joodikukülas aeg-ajalt nädalavahetustel ning teda on häirinud tema korterisse erineva tugevusega kostuv muusika alates selle aasta kevadtalvest. Muusikat on kostnud hommikuti, vahel päeval ning õhtul 22-23 vahel. Tema korterisse kostis … kuupäeval  (s.o kolm kuud varem kui tunnistusi anti) valju muusikat 23.30-24. Tunnistaja hinnangul on „muusika koguaeg sama, hevimuusika“.

Tunnistaja Hull Mõrd ütluste kohaselt (… kuupäeval) elab ta aadressil püsivalt, teda on häirinud väidetavalt menetlusaluse korterist päevasel ajal kostuv „talumatult vali“ muusika ning kahel korral on tema väitel muusika kostunud pärast öörahu (s.o kolm kuud varem kui tunnistusi anti, —-kuupäev—-  kell 23.05-23.17 ning 23.25-23.45), mille tõttu „kõrgsageduslikud helid kostsid tuppa läbi hoovi ja madalasageduslikud helid kostsid läbi ehitise konstruktsioonide“ põhjustades „iiveldust ja peavalu“.

II Vastulause põhjendus

2.1  Menetluse algatamise ajendi ja aluse puudumine, menetlusnormide rikkumine.

Menetleja antud materjalidest ei nähtu, et süüteoasja algatamiseks oleks olnud kuriteoteade, kuriteokaebus või kuriteole viitav muu teave. Arusaamatuks jääb, mille alusel ja millal väärteomenetlust on alustatud, sest süüteo materjalidest, mida menetlusalusele näidati, puudus kaebus ja/või kannatanu ütlused ning see ei sisaldanud ka muid dokumente. Süüteotoimikus puudub ka seadusekohaselt tõendatud süüteo toimepaneku fakt menetlusaluse poolt.

Menetleja Pikk Blond Mees kinnitas e-mailis — (kuupäev, kellaaeg) (Lisa 5), et muid materjale toimikus ei sisaldu.

Seega nähtub süüteo materjalidest justkui, et politsei on algatanud väärteoasja ilma igasuguse seaduses nõutava aluse ja ajendita.

Menetleja kirjutas järgmises e-mailis (–kuupäev, kellaaeg) (Lisa 6), et suuline vestlus, mille alusel antud süüteoasi algatati, toimus tunnistaja Joodik-kaskadöör ja menetleja vahel (…kuupäev), ning väärteomenetlus algatati koheselt ja Joodik-kaskadöör kuulati samas üle tunnistajana. Igal juhul puudub süüteoasja toimikust igasugune dokumentaalne jälg kaebuse või teate kohta.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 2, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 194 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 195 lg 1-3 kohaselt on kuriteoteade suuliselt või kirjalikult uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud teade; sealhulgas kuriteos süüdistamise teade on kuriteokaebus, mis peab olema protokollitud, telefoni teel esitatud kuriteoteade peab olema kirjalikult talletatud või helisalvestatud. Menetleja digiallkirjastatud seisukoht (kiri nr xxx, kuupäev xxx) (Lisa 4), mille kohaselt väärteomenetluses piisab suulisest süüteoteatest, on seega väär ning ei põhine seadusel. Politsei ei saa seaduse kohaselt süüteoasja algatada ilma seaduses nõutava ajendi ja aluseta.

Seega on menetleja rikkunud oluliselt menetlusnorme, kuna antud süüteoasjas puudub nõuetekohane ajend ja alus süüteomenetluse algatamiseks.

 

2.2 Materiaalõiguse väär kohaldamine (süüteokoosseisu puudumine) ja menetlusnormide (tõendamiskohustus) rikkumine süüteo algatamisel ja uurimisel kohtuvälises menetluses.

Kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgiks on objektiivse tõe tuvastamine selle kohta, kas konkreetne isik on süüteo toime pandud või mitte. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid Väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Seaduse analoogia rakendamine (st mõttelt sarnase, kuid seaduses otseselt sätestamata koosseisu rakendamine) ei ole haldus-, väärteo- ega kriminaalmenetluses lubatud.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 62 punktide 1-4 kohaselt on  tõendamiseseme asjaolud on:
1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud;
2) objektiivne kuriteokoosseis
3) subjektiivne koosseis
4) õigusvastasus ja süü

Menetlusalune leiab, et antud süüteoasi ei ole seadusekohaselt põhistatud, menetleja on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning süüteokoosseis puudub.

1)       Süüteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud tehiolud;

Aeg ja koht: Tunnistajate ütluste kohaselt seisnes väidetav süütegu nende korterisse väidetavalt kostuva väidetavalt valju muusika näol väidetavalt menetlusaluse korterist väidetavalt (xxx kuupäev)  reede õhtul pärast kella 23.00 Joodikukülas Pidu tänaval 1.

Siinjuures lahknevad nii tunnistajate ütlused (Joodik-kaskadöör: 23.30-24; Hull Mõrd: 23.05-23.17 ning 23.25-23.45) ning ka väärteoprotokollis märgitud väidetava rikkumise aeg (23.05-00) ei ühti tunnistajate ütlustega.

Seega väidetava süüteo toimepanemise aeg ei ole üheselt tuvastatud. Menetlusalune soovib rõhutada, et pole objektiivselt tuvastatud, kas tunnistajad nimetatud ajal üldse oma korteris või Joodikukülas viibisid. Ei ole objektiivselt tuvastatud, kas menetlusalune viibis oma korteris (tunnistajate väidetav öörahu rikkumine toimus –X kuupäeval ning tunnistused on antud Y  ja Z kuupäev, s.o kolm kuud hiljem). Pole tuvastatud, mil viisil menetlusalune avalikku korda/öörahu rikkus (väidetava müra allikas ja vahend). Pole tuvastatud, et menetlusalune oli müra tekitaja. Menetlusosalise suhtes halvatahtlike tunnistajate (menetlusaluse poolsete ütluste, Selgituste ning e-kirjade väljatrükkidest nähtuvalt, 16 Lisa) ütlused on paljasõnalised.

Ka tunnistajale tekkinud väidetav tervisekahjustus, s.o tunnistaja Hull Mõrd ütlustes väidetav „iiveldus ja peavalu“, mille oli väidetavalt põhjustanud tema korterisse kostuv väidetav müra, on paljasõnaline ning arstliku ekspertiisi otsusega tõendamata. Tunnistaja Hull Mõrd võib olla rase, stressis elukaaslase Idioot Naaber`iga pidevate tülide tõttu, põdeda meningiiti, saanud toidumürgituse või järjekordselt pohmellis jne. Tunnistaja Joodik-kaskadöör on kirjeldanud tema korterisse kostuvat müra kui „häirivat“. Inimesi võib subjektiivselt häirida ka linnulaul, kärbse pirin jne. Rikkumine ise, igasugune põhjuslik seos müra ning tõendamata tervisemõju vahel ning menetlusaluse poolt selle põhjustamine on objektiivselt tõendamata.

Menetlusalune kinnitab, et ei ole rikkunud öörahu ning ei kavatse seda ka edaspidi teha. Samas, iseenesest ükskõik milline (päeval või öösel) korterisse kostev müra ei ole mingilgi viisil Karistusseadustiku alusel süüteona kvalifitseeritav. Selleks peavad olema seadusest tulenevad alused (Sotsiaalministri määruse nr 42 sätestatud müra piirnormide ületamine), ning Karistusseadustikus kirjeldatud süüteokoosseis peab olema täidetud.

 

Väidetava rikkumise aeg X on reede öö vastu laupäeva, kus kõikjal Joodikuküla Pidutänava piirkonnas toimub väga intensiivne lärmakas pidutsemine vaatamata aastaajale. Seega kui tunnistajate poolt väidetav nende korterisse kostuv müra üldse esines (see on tõendamata), võis see kostuda väga erinevatest allikatest.

(…järgneb üksikasjalik loetelu baaridest, asutustest ja korteritest mis asuvad 3-50 m raadiuses  öösel ja päeval Pidu tänav 1 majast, koos fotodega)

Seega on tunnistajate ja menetlusaluse korterite vahetus läheduses igast küljest 3 meetri raadiuses otseselt neli kinnistut avalike ja meelelahutusasutuste ning vähemalt paari-kolmekümne  korteriga, kust võib kosta muusikat, ning 1-15 meetri raadiuses vähemalt 4 baari koos välikohvikutega, kust kostev muusika on tõepoolest vali ning see kestab hommikust hommikuni igapäevaselt. 50 meetri raadiuses on selliseid kohti veelgi enam, sealhulgas hotellid, hostelid, saatkond, Peoürituste Pidamise Maja, üürikorterid, restoranid, baarid, välikohvikud jne. (Vastulause Lisa 1, väljatrükk Regio kaardilt). Samuti on menetlusalune isiklikult kogenud, et muusikat mängitakse nii päeval kui öösiti ka möödakäijate poolt (kantakse kaasas ning mängitakse valjult MP3 mängijaid, makke, trumme, pasunaid jm muusikariistu ja -vahendeid) ning seda kostab ka möödasõitvatest sõidukitest.

Kogu eelnimetatud müra kogumis kostab nii läbi õhu sisehoovi (sealhulgas kuid mitte ainult värava poolt ja üle katuste) kui läbi maja akende ja seinte (bass) kõrvalasuvatelt kinnistutelt. Muusika võis kostuda ja kostabki igapäevaselt millisest iganes eelnimetatud allikast. Tunnistajad võisid kuulda muusikat kostumas ka teineteise korteritest, kuna tavapäraselt nad öösiti ei maga vaid pidutsevad ja/või tülitsevad.

Eelneva tõttu ei saa mingilgi viisil lugeda objektiivset tuvastatuks, et kui tunnistajad kuulsidki mingit müra kuskilt kostmas, tuli see tingimata ning välistamatult ainult menetlusaluse korterist. Pigem on nii päeval kui öösel Pidutänavas tugev helide kakofoonia.

Väidetava süüteo toimepanemise aeg väärteoprotokollis ei ühti kummagi tunnistaja ütlustega.  Politsei poolt  on tuvastamata süüteo (avaliku korra rikkumine) tuvastatud süüteo aset leidmine üleüldse, selle viis ning muud tehiolud on selgitamata ja menetlusaluse puutumus toimunusse tõendamata.

 

2)      Süüteokoosseis

Käesolev süüteoasi on algatatud ekslikul arvamusel, et igasugune müra, mis kostub isikute korterisse (öösel või päeval), on avalikku korda (sealhulgas öörahu) rikkuv ning seega süütegu,  ning isiku tundest, et miski neid häirib, piisab kelle iganes  (näiteks ebameeldiva naabri) süüdimõistmiseks ilma igasuguste objektiivsete tõenditeta.

KarS § 262 kohaselt on avaliku korra rikkumine karistatav. Avaliku korra eeskirja § 2 lg 2 kohaselt on avalik koht üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa. Avaliku korra rikkumiseks loetakse muuhulgas Avaliku korra eeskirja § 3 punkt 2 kohaselt  öörahu häirimine.
Nii päevasel kui öörahu ajal kehtivad Terviseameti piirnormid on sätestatud Sotsiaalministri määrusega nr 42, RTL 2002, 38, 511 (https://www.riigiteataja.ee/akt/163756) ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

KarS § 12 lg 1  kohaselt on süüteokoosseis Karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Sama sätte lg 3 kohaselt on  süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

Avaliku korra rikkumine KarS §-de 262 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. (RK Kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-7-07 (21.mail 2007).

Karistusseadustiku § 262 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise toimepanemine. Kvalifitseerimaks tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb lisaks tuvastamisele, et süütegu pandi toime ning et see pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, kas ja millega objektiivselt avalikku korda rikuti (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-05, RT III 2005, 27, 278, p 7.3).

Seega avaliku korra rikkumisena ei saa kvalifitseerida ükskõik millise müra tekitamine ükskõik millisel ajal kohas, mis ei ole avalik (näiteks korter). Karistusõiguse sätteid ei tohi tõlgendada laiendavalt, see oleks õiguskindluse põhimõtte rikkumine. (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-82-07, 4.detsember 2007). Seaduse analoogia rakendamine ei ole haldus-, väärteo- ega kriminaalmenetluses lubatud.

Avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded (edaspidi: Eeskiri) § 3 punkt 2 kohaselt on keelatud avaliku korra rikkumine, muuhulgas keeld häirida öörahu (kella 23:00 kuni 07:00) ning punkt 4 kohaselt tekitada müra (vaatamata kellaajale), mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid.

Seega on Eeskirjas selgelt nimetatud  keeld:

1)      Avalikus kohas öörahu rikkuda;

2)      Tekitada avalikus kohas müra, mis ületab Sotsiaalministri määrusega nr 42 kehtestatud normtasemeid.

Mõlemal juhul on KarS kohaselt objektiivselt tuvastatud avaliku korra rikkumine karistatav. Iseenesest müra tekitamine öösel või päeval ei ole karistatav. Seega karistatav ei saa olla normi piiremäärasid mitteületav müra ega müra kohas, mis ei ole avalik. Ainus objektiivne rikkumise määratlus öörahu rikkumisel müra seisukohast ongi siinjuures eelnimetatud Sotsiaalministri määrus nr 42 ning selles sätestatud öise ja päevase müra piirnormid.

Eraisiku või politseiametniku arvamusest müra helitugevuse kohta („tugev müra“) siinjuures avaliku korra rikkumise koosseisu tuvastamiseks ei piisa, sest politseiametnik ei ole mõõteriist. Analoogiliselt ei piisa politseiniku või tunnistaja arvamusest kellegi joobes oleku kohta, vaid selleks on vaja tuvastada ettenähtud mõõteriistade ja metoodika abil (või psühhiaatri poolt) joove ning asjaolu, kas see ületab ettenähtud norme ning millisel viisil.

 

Objektiivselt peaks seega olema tuvastatud seaduses kirjeldatud keelatud tegevus (s.o avalikus kohas, teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine vastavalt Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustes; ning Sotsiaalministri määruses nr 42 ja Avaliku korra määrustes toodule) menetlusaluse poolt ning asjaolu, et objektiivselt (s.o politsei ja Tervisekaitse poolt) tuvastatud tegu rikkus objektiivses avaldumisvormis (st. mitte tunnistajate subjektiivse hinnangu alusel) avalikku korda või teiste isikute rahu.

Seega peaks olema objektiivselt tõendatud, et:

– väidetava müra helitugevus, mida tunnistajad (vaatamata kellaajale) väidetavalt kuulsid kostumas oma korterisse, ületab Tervisekaitse ning Sotsiaalministri määruses nr 42 (Müra piirnormid ja mõõtmise metoodika, https://www.riigiteataja.ee/akt/1635756) sätestatud öise ja päevase müra norme, mis on pädeva asutuse (s.o Tervisekaitse) poolt selleks ettenähtud kalibreeritud mõõteriistade ning määrusega ettenähtud metoodika abil mõõdetud,

ning

— politsei on objektiivselt tõendanud, et nimelt menetlusalune on avalikus kohas müranorme ületanud (ning mil viisil seda on rikutud/ning kas või mil viisil see häirib öörahu), rikkumise fakt on seadusekohaselt tuvastatud;

Käesolevas süüteoasjas ei ole objektiivselt ja seadusekohaselt tuvastatud mitte midagi: ei Tervisekaitse piire ületavat müra ennast, tunnistajate Pidu tänaval viibimist nende nimetatud aegadel, menetlusaluse viibimist oma korteris nimetatud aegadel, väidetava müra allikat reede õhtul kümnete baaride ja paari meetri raadiuses asuvate kümnete korterite  piirkonnas kell 23.-24 ning nimelt ja ainult menetlusaluse poolt väidetava müra tekitamist, ega eelnimetatu toimumist päevasel ega öisel ajal. Seega ei ole tõendatud, et avaliku korra ega öörahu rikkumine (ei menetlusaluse ega kellegi teise poolt) on üldse aset leidnud.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.  Kriminaal- ja väärteomenetluses saavad süüdimõistmise aluseks olla vaid objektiivseid ning tõendatud asjaolud. Käesolevas süüteoasjas kirjeldatu ei vasta süüteokoosseisule.

 

 

2.2  Tunnistajate ütluste ja subjektiivsete hinnangute ebaadekvaatsus ning tunnistajate usaldusväärsus

Tunnistajate vältimatult subjektiivsete ütluste hindamisel tuleb menetlejal muuhulgas kontrollida, kas tunnistajad räägivad tõtt, kas tunnistajad on usaldusväärsed, kas nad üldse viibisid  väidetava süüteo toimepaneku ajal nende väidetud asukohas, kas nad hindavad olukorda (nähtut-kuuldut) adekvaatselt ning muid asjaolusid (näiteks halba suhtumist menetlusalusesse, mis on tõendatud Selgituskirja Lisades väljatrükitud e-kirjadega). Neid asjaolusid käesolevas süüteoasjas kontrollitud ei ole.

Tunnistaja Joodik-kaskadöör kinnitab, et ei ela püsivalt Pidu tänav 1 ning käib siin aeg-ajalt nädalavahetustel. Hull Mõrd küll väidab, et elab seal püsivalt, kuid tegelikult tunnistaja valetab: ta asus majja pärast ca 5-aastast vaheaega elama alates eelmise aasta suvest. Sügistalvest alates ei ole tema ega ta elukaaslane enam igapäevaselt Pidu tänav 1 elanud.

Tunnistajate ütlused erinevad ka väidetava öörahu  rikkumise aja osas:

Joodik-kaskadöör tunnistuse kohaselt kostus x kuupäeval müra tema korterisse 23.30-24; Hullu Mõrra tunnistuse kohaselt 23.05-23.17 ja  23.25-23.45. Seega ei kattu tunnistustes väidetud öörahu rikkumise aeg, ning hoopis kolmas aeg on märgitud väärteoprotokolli. Ka ülejäänud tunnistajate ütluses antud muusika kuulmise ajad (päevasel ajal) ei kattu.

Menetlusaluse kinnitusel ning Selgituskirja Lisades toodud e-mailidest nähtuvalt on tunnistajate ja menetlusaluse suhted halvad ning soov leida ettekäändeid tunnistajate poolt nende seadusejärgsete (kaasomandi ning kahju tekitamisega seotud) kohustuste jätkuvaks mittetäitmiseks ongi põhjused, miks antud tõendamata tunnistused on üldse esitatud. Hull Mõrd on muuhulgas teadlikult ja halvatahtlikult tekitanud kahju menetlusalusele ja teistele kaasomanikele sel aastal kokku 700 eur ulatuses ning vaatamata korduvatele märkustele jätkanud kahju tekitamist (…..pikk igav kirjeldus, kuidas ja millega……..) Ka Joodik-kaskadöör otsustas eelneva kaasvastutuse alla kuuluva kahju eest maksmata jätta ning lahkus lihtsalt oma teise elukohta Sõbralikus Vennasvabariigis, väites et tema ei tea midagi (e-mailide väljatrükk, väärteoasja toimikust Selgituskirja Lisa 6, 4, 7, 8). Samuti on Hull Mõrd ja tema elukaaslane jätnud täitmata oma kohustuse kaasomanikuna, järgmised kohustused ( ———-pikk ja igav kirjeldus, väärteoasja toimikust Selgituskirja Lisa 1, 2, 13, 14) Seetõttu pidi menetlusalune eelnevalt (——pikk ja igav kirjeldus traagilisest ebaõiglusest) . Eelnev iseloomustab tunnistajate halvatahtlikku suhtumist.

Tunnistajate isiklikke subjektiivseid arvamusi, mis on pealegi vasturääkivad,  ei saa kuidagi lugeda seadusest tuleneva objektiivse tõendina menetlusaluse süüstamiseks. Tunnistaja Joodik-kaskadöör on seadusi mittetundev Vennasvabariigi kodanik ning on seetõttu ilmset arvamusel, et tema hinnang ja arvamus ongi kõrgem kui kohalikud seadused. Asjaolu, et tunnistaja Hull Mõrd on lõpetanud Politseiametnike Kooli, ning seega eeldatavasti on teadlik väärteo- ja kriminaalmenetluse ning tõendamise nõuetest, ei ole seganud teda esitamast tunnistusi, mis on paljasõnalised ning põhinevad tema enda subjektiivsetel hinnangutel ja arvamustel, ning sellega kulutamast menetlusaluse aega põhjendamatult algatatud  väärteomenetlusega seotud asjaajamistele, sealhulgas ka käesoleva vastulause kirjutamisele.

Menetlusalune on  esitanud omapoolsed ütlused ning kirjalikud tõendid (Selgitus ning Selgituskiri ning 16 lisad, mis on edastatud menetlejale ka x kuupäeval vahetult enne kui menetlusalusele anti allkirjastamiseks juba valmis koostatud väärteoprotokoll,  ning alles siis võeti esitatud materjalid vastu) tunnistajate eelneva ning kestva halva suhtumise kohta menetlusaluse suhtes. Tähelepanuväärselt on tunnistaja Hullu Mõrra elukaaslane Idioot Naaber varem saatnud menetlusalusele e-maili (Selgituskirja Lisa 16, e-mail x kuupäevast kell 8:35), et teda segab „hommikul ja õhtul“ mängiv muusika, ning menetlusaluse mobiili helin hommikuti ja muud tema korterisse kostuvad helid, sealhulgas menetlusaluse poolne kõndimine mis kostab läbi lae (ning mida Idioot Naaber nimetab  „trampimiseks“). Samuti viitab I.N. mingitele samasisulistele vestlustele eelmisel suvel, mida ei ole toimunud. Tunnistaja Hullu Mõrra ütlustest ilmneb samas, et väidetav müra menetlusaluse korterist on temale kuulda olnud alates selle aasta algusest, samas elab ta vahelduvalt antud korteris alates eelmisest kevadest. Taaskord, asjaolu et kuskilt kostub müra või keegi mängib muusikat, ei ole karistatav tegu. Isikud ei ole tellinud Tervisekaitse poolt müranormide mõõtmist. Korter ei ole avalik koht.

Hull Mõrd ja Idioot Naaber on tekitanud probleeme seoses  (.. pikk ja igav kirjeldus terroriseerimisest … , sh öisel ajal)

Tunnistaja Joodik-kaskadöör on varem öelnud menetlusalusele (ning ka e-maili saatnud), et teda „häirib“ väidetavalt menetlusaluse korterist (päeval) kostev väidetavalt vali muusika. Taaskord on tegu subjektiivse põhistamata arvamusega. Inimesi võib häirida ka kärbes seinal, pelgalt selle tõttu ei saa kedagi milleski süüdi mõista, sest teos puudub süüteokoosseis.

Eelnevad näited illustreerivad halbu suhteid menetlusaluse ja tunnistajate vahel  ning näitlikustavad tunnistajate ebaadekvaatseid arvamusi ja hinnanguid (muuhulgas nõue, et naabrid ei kasutaks mobiiltelefoni ega äratuskella, ei kuulaks mingit muusika, ning ei kõnniks oma korteris, sest see kostab väidetavalt nende korterisse, samal ajal ise häirivad menetlusaluse öörahu absurdsetel põhjustel).

2.3 Eraelu  puutumatus

Põhiseaduse § 26 kohaselt on  igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.Põhiseaduse § 26 on vabadus- ehk tõrjeõigus, mis kaitseb eraelu puutumatust. Tegemist on idee väljendusega, et üksikisikul on riigi vastu suunatud õigus, et riik ta rahule jätaks. Seejuures sätestab lause 1 erasfääri garantii, samal ajal kui lauses 2 sisaldub kvalifitseeritud seaduse reservatsioon loetledes põhjuste kataloogi, mille alusel on lubatud eraelu kitsendada. Eelnev tähendab muuhulgas ka seda, et politsei ei sekku seadusega nende pädevusse mitte antud küsimustes eraõiguslikesse suhetesse. (Allikas: http://www.just.ee/10725 )

Kuna tunnistajate ütluste põhisisu moodustasid väited et menetlusalune kuulab oma korteris päevase ajal muusikat „häirivalt valjult“, soovib menetlusalune ka selles osas seisukoha esitada. Tunnistajatel ja antud väärteomenetluse algatamise fakti põhjal ka menetlejal on põhjendamatu arvamus, et politsei võib sekkuda isikute eraellu,  näiteks otsustada naabri poolt oma korteris kuulatava muusika tugevuse üle ning otsustada selleks loa andmise . Selline arvamus on samuti väär ning ei vasta seadusele. Eraisikud on võrdsed.  Seadusi kontrollivad selleks seadusega pädevust omavad ametkonnad, seadusega sätestatud piire ja menetlusnorme järgides.  Kõik see, mis ei ole seadusega keelatud, on lubatud. Politsei poolt sekkumine eraelu sfääri kuuluvas asjas on lubamatu. Kõigil, sealhulgas menetlusalusel, samuti õigus oma korterit kasutada, tavapäraselt tegutseda, hommikuti õigel ajal tööle jõuda ning näiteks ka muusikat kuulata, kuni pole objektiivselt tuvastatud, et tema tavapärane tegevus on seadusega keelatud (s.o  näiteks ületab seadusega kehtestatud müra normpiire) või  kahjustab (s.o on arstliku ekspertiisiga tõendatult tervisele kahjulik) kuidagi teisi isikuid või rikub tõendatult nende seadusega tagatud õigusi (näiteks õigust mitte kannatada seadusega kehtestatud piirnormidest ületavat müra, sest sellise müra kahjulikkust eeldatakse). Jällegi, millegagi ei ole tõendatud menetlusaluse poolt üldse mingi müra tekitamine, samuti piirnorme ületava müra tekitamine, avaliku korra rikkumine (tunnistajate ega menetlusaluse korteri näol ei ole tegu avaliku kohaga) ega öörahu rikkumine.

Samuti tuleb arvestada, et seadused, sealhulgas helitugevuse piirmäärad, on kehtestatud keskmise normaalse, füüsiliselt ja vaimselt terve isiku tervisest lähtudes. See, kui  tunnistajatel on näiteks nõrgenenud närvikava (ja nad ei talu seetõttu ükskõik milliseid või siis valitud helisid),  meningiit või lihtsalt pidev pohmell (pea valutab, iiveldus, nagu kirjeldas oma ütlustes tunnistaja Hull Mõrd), ei tähenda, et kõik ülejäänud isikud peavad päevasel või öisel ajal hoiduma igasugusest liikumisest või tegevusest oma korteris (näiteks WC-s käimisest, muusika kuulamisest, koristamisest, kõndimisest, hoiduma kasutamast äratuskella ja mobiiltelefone  vms). Samuti ei tähenda ka öörahu liikumiskeeldu, vaid nõuet pidada piiri müra tekitamisel (madalamad müra piirmäärad). Tunnistajad ei ole samas tõendanud arstliku ekspertiisi otsusega oma kuulmise või närvidega seotud probleeme (ei talu müra) . Kui selline tervisehäire peaks olema, tuleb isikul vahetada elukohta vaiksema vastu, sest ühe isiku psüühiline häire ei too kaasa kohustusi teistele isikutele. Samas ei ole väidetav müratundlikkus seganud tunnistajatel Joodikuküla kõige mürarikkamas piirkonnas kortereid ostmast (Joodik-kaskadöör ostis korteri eelmisel, Idioot Naaber vormistas selle sel aastal, olles eelnevalt olnud 10 aastat selle üürnik). Segava kuid seadusejärgselt piirmäärasid mitteületava müra korral öörahu ajal, nagu näiteks tunnistaja Hullu Mõrra/Idioot Naaberi korterist menetlusaluse korterisse kostuv pidev öine tülitsemine, asjade loopimine, uste paugutamine jne., või Joodik-kaskadööri poolt pidevalt öise purjus peaga koju tulekul kukkumised ja lärm ühises koridoris; on võimalik kasutada kuulmiskaitsmeid (st kõrvatropid), milliseid kasutades on menetlusalune üldjuhul öösel magada saanud.

Üksikisikul ega ametiisikul ei ole seadusandja õigust. Politseil on piiritletud pädevus ning kohustus oma tegevuses seadusi järgida. Kriminaal- ja väärtegusid reguleerivad seadused kirjeldavad keelatut, mis tähendab et kui tegevus ei ole keelatud, on see lubatud ning politsei ei saa sellesse sekkuda. Ühtlasi tähendab see ka nõuet taluda teiste inimeste igapäevaseid toimetusi kuni need ei riku otseselt seaduses sätestatut, arvestades tavapäraseid kooseksisteerimise reegleid. Kriminaal- ja haldusmenetluses on keelatud kasutada analoogiat ja tõlgendada seadust laiendavalt. Näiteks kui Joodik-kaskadöör üritas mitmel korral öösiti purjus peaga oma võtmega avada menetlusaluse korteri ust, ei ole menetlusalune seda normaalse mõistliku inimesena pidanud katseks tema korterisse sisse tungida (KarS § 266) ja seepeale politseid kutsunud, vaid siiani eeldanud et tegu oli naabrijärjekordse alkoholijoobest põhjustatud ruumilise taju häirega, mistõttu Joodik-kaskadöör ajas lihtsalt enda ja naabri ukse segamini. Samuti ei saa menetlusalune esitada kaebust politseisse nõudmaks, et Joodik-kaskadöör joomise maha jätaks või Hull Mõrd oma elukaaslasega ei tülitseks.

Eelneva tõttu leiab menetlusalune, et kaebuses esitatud tunnistajate poolsed väited on subjektiivsed, ebajärjekindlad ning tõendamata, tunnistajad on oma eelneva tõendatud halva suhtumise tõttu menetlusalusesse ebausaldusväärsed ning nende tunnistused tuleb jätta arvestamata.  

3. Kokkuvõte

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 22 ning KrMS § 7 kohaselt kehtib Eestis süütuse presumptsiooni põhimõte. KrMS § 7 lg 1-3 kohaselt kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ning menetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Vastavalt käesolevas vastulauses esitatud põhjustele puudub antud asjas süüteokoosseis, puuduvad väärteo tunnused. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1p 1  kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

 Eelneva tõttu ning vastavalt EV Põhiseaduse §  22 ja 26, KarS §§ 2 lg 2 , §12, §262, Väärteomenetluse seadustiku § 2 ja 29 lg 1, KrMS §§ 7 lg 1-3, 60, 63 ja 64; KrMS § 194 lg 1-2 ja § 195 lg 1-3; TLVK määrusele nr 43, Avaliku korra eeskiri (kpv. …), arvesse võttes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuseid nr 3-1-1-78-05, 3-1-1-7-07 ja 3-1-1-82-07,

palun:

1. 1.      Lõpetada menetlus väärteoasjas nr _____ menetlusnormide rikkumise, materiaalõiguse väära kohaldamise ning väärteo tunnuste puudumise tõttu;

Vastulause lisad:

 

Lisa 1. Väljatrükk REGIO kaartidelt, Pidu tänav 1 ja vahetu ümbruskond;

Lisa 2. Fotode väljatrükk, Pidu tänav 1 vahetu ümbruskond (16 fotot, 8 lehel).

Lisa 3. Joodikuküla Munitsipaalasutuse kiri Pidu tänav 1 elanikele (kuupäev…)  äriruumide kasutusse andmise kohta Lahedale teatrile alates x.kuupäevast, ning e-kiri  eelnimetatud äriruumide rendilepingu lõpetamise kohta.

Lisa 4. Menetleja digiallkirjastatud e-kiri menetlusalusele 1

Lisa 5 Menetleja e-kiri menetlusalusele 2

Lisa 6 Menetleja e-kiri menetlusalusele 3

Nimi, allkiri: