õuõuõu

Mulle sobivad poolkarantiin ja liikumispiirangud liiga hästi –  kerged lamatised on tekkinud.

Kuna Viru tn poed on lahti, ostsin ofkoors uued  uued kingad. Kodus kapis kasutuna seisvad 735026 paari vajavad seltsi. Shoes for my shoes, peibi.

Tegelt ma ei kujuta ette et varsti peaks E-R nonstop kontoris passima ja ei saaks pidžaamavalgel voodist meile lugeda ja koosolekuid pidada.  Tegelt ma arvan et minusuguseid on veel.

Eksole.

Aga nüüd kui kõik avatakse, jookseme kohe kõik õue ja kaubanduskeskusse ja Saaremaa laeva peale ja loomaaeda ja kohvikusse ja kuradi raamatukokku kõike näppima, üksteisele järtsus selga ronima ja  teineteise peale köhima.

PS, mul on seda imelist joodikkoertega teesärki kohe vaja.

söömisest

Külmkapivalgusest on tekkinud kerge päevitus. Aga rannahooaega niikuinii ei tule. Kui tulebki, siis maskis keegi niikuinii ära ei tunne. Las pekid vohavad.

Joomisküla Pidu tänaval jalutavad päisel päeval vastu prisked rotid. Restode prügikastid on tühjad, tüübid on küttimise peale üle läinud. Vaadake ette, kui oma chihuahuasid ja väikelapsi jalutamas käite.

Küttimise teemaga tuli meele aeg kui ma töötasin pencilpusher`ina ühes inimestele söögiks loomseid tooteid tootvas tööstuses. Kinnise territooriumi ümber luusis paarikümnepealine karumõõtu koerte kari (välimuselt umbes sihukesed), kes teadsid täpselt et igal reedel kell x antakse töötajatele kaasa omatoodangut. Sel päeval palus iga viimne ühistranspordikasutaja end kolleegi auto peale, et mitte bussi oodates ühe hooga ära söödud saada.

Eriolukorras ja vähese suhtlemise situatsioonis tulevad inimestele üldse imelikud asjad meelde. Kolleegid näiteks küsivad et kuidas ma poksiharrastuseni jõudsin. Ma siis valetan et mulle meeldivad koordinatsiooni ja käelist tegevust nõudvad spordialad. Mitte et lapsena piisavalt tappa saanud, enamus närve surnd ja põiklemine  instinktiivne.  Pluss keskmine verejanu, sadomasohhism ja võimalus sobivat lõusta löödava poksikoti/inimese asemele kujutleda. Muidu arvavad veel et ma mingi imelik olen.

In related news. Leidsin poeskäimiseks sobiva kaitseülikonna ka:

teateid eriolukorrast

Eriolukord on nagu pidev täiskuu. Psaikode erm, eripärad, võimenduvad ja ühtlustuvad.

Kodukontorile vaatamata on  kolleegide puhul sama tendents. Tavahullud on nagu perse torgitud. Sihuke pask ja kätsh käib meilides ja skaibis. Meenutab delhvi kommentaariumi pruune seinu.

Üks mingi probleemrase põhimõtteliselt kindlustas selle, et pärast lapsesaamist tema töölepingut ei jätkata (mitte et ta enne oleks normaalne olnud).  Olen püüdnud ette kujutada, milline see mees on, kes sellele segasele juba teise lapse otsustas teha.

Muud paniköörid kirjutavad kilomeetripikkuseid hüsteerilisi “arvamusi” “olulistel teemadel” nagu dokumendihalduse korra minor täpsustused.

Suur hulk on avastanud, et kurat, siin võib ju koondamiseks minna. Ja vehivad rämedalt tööd teha – kõike seda mida nad on siiani venitanud, kõrvale jätnud, eiviitsinud.

Normaalsed lähevad korjavad murulauku ja teevad pestot. Ja toovad mulle maitsta. (Kiidan igati heaks. Jäi puudugi.)

Mingeid projektitöö pakkumisi laekub. Et tule tee natuke meile hjuuman rissoorsi. Koondamist pole keegi veel tahtnud teha. Raha maksavad ka. Mi laik.

Allergiarindel: keegi võiks soovitada toimivaid allergiaravimeid. Sest antihistamiinid on tegelt unerohi. Ma ei saa neid võtta päeval kui ma pean püstijalu olema. Kärnas olemise ja  DNA levitamise nahakõõmapudisemise vastu aitab ainult psoriaatikute steroidisalv.  Paar kuud kestnud nohu leevendab xymelin (allergodil on lihtsalt pointless pask).  Xymelin tekitab “ravimipõhjustatud riniiti” sest ilma selleta peale paari päeva harjumist enam üldse hingata ei saa. Aga kuna muidu ka ei saa siis pohui. Sest hingata mulle meeldib.

A te vaadake parem kuidas üks nunnu alamõõduline magamapanekust päästetud  puuma elab kuskil Venemaal mingite nunnude inimeste juures.

shõnumeid

Kõik käsutati kodukontorisse. Mõned rebelid kellel on sitt koduwifi, hiilivad salaja skype-koosolekuid pidama. Kohalik kontorisöökla peab tugevalt vähendatud koosseisus vapralt vastu ja üksikuid kotletiõgijaid vaadatakse suisa tänuliku pilguga.

Igakevadine allergia annab juba paar nädalat märku nohuse nina ja kurgukrõbinaga, tõrjume allergiatabletiga, mis ajab ilgelt uniseks. Ma isegi ei vaevu enam selgitama et EIOLEKOROONA.

Muidu väga elutempolisi muutusi ei ole esinenud, saab rahulikult kodus kudeda ja ei pea õigustama miks ühelegi üritusele ei viitsi minna. Kui levis libauudis, et alkomüüki kavatsetakse piirata, siis korra käis küll jõnks läbi et kas veini ja gini ikka on piisavalt koju varutud. On.

 

 

 

pisiasi, aga meeldiv

Kunagi ma halasin oma hobusemoka teemal.

Novot, avastasin et Eestis on hakatud ka lip lifti oppi tegema. Ca 1300 eurtsi ja sai tehtud.

Enne oppi joonistati see pool sentimeetrit mis ära lõigati:

Mis õmmeldi pärast kinni ja paistetas rõvedalt kogu näo üles vaatamata antibiotsile.  Kuigi näeb valus välja siis sittagi ei valutanud. Nagu üldse mitte. Pardon udupildi eest, oli vaja kohe teha pärast narkoosist ärkamist:

Niidid võeti nädala pärast ära. Armikreemi anti kaasa. 2 nädalat pärast niitide eemaldamist:

Et siis nüüd moka pikkus enam peeglisse vahtides ennast ei häiri. Tuttavad tunnevad endiselt ära. Päris võõraks ennast ei lõiganud. Jei. Ninaalune õmmeldi siinjuures veidi viltu kinni ja üks ninasõõre on kuidagi lopergune kui nina lähedalt altpoolt vaadata. See mind üldse ei koti. Ja noh kes mind alt üles ikka vaatab, minust lühemaid inimesi palju ei esine.

shygish

Praegusel ajal näeb huvitavaid riidekombinatsioone. Plätud ja sulejope tulid vastu mitte üks kord.

Kas te teate, miks on soolakurkide tegemisel oluline kurgiotsad enne ära lõigata?  Sest lõikamata otstega kurgid tõmbavad marinaadis seest õõnsaks. Vot. Ma ei teadnud.

PS. Kui keegi töö juures hakkab jälle mingit näkast väikest töögruppi  nimetama Strategic Task Force, hakkan neid kohvitassidega loopima.

küsimusi?

Mul on puhkus ja ma olen lahkes tujus. Küsige.

PS, kui teil +33 kraadi juures varbad külmetavad nagu minul, siis lülitage soojapuhur sisse.

meh

“Tahad, ma tõstan su tuju?”

– “Ei, las vedeleb.”

profileerimisest ja intervjueerimisest

Sain mõni aeg tagasi kirja ühelt väga popilt IT valdkonna ettevõttelt,  kas ma sooviksin vestlusele tulla, nemad leidsid elektroonilistest avarustest minu CV. Ametinimetus oli korporatiivselt pikk ja segane, aga no niipalju oli mõistetav, et ikkagi HR. Küsimuste peale öeldi, et nad kohapeal seletavad. Fain.

Vestlusel paluti kõigepealt põhjalikult oma töökogemus lahti rääkida. See on tavaliselt sitt märk, sest tähendab et värbaja pole viitsinud su CV-d läbi lugeda. Ma siis jutustasin üle, kus ma HR-d olen kunninud ja mis põnevaid arendusprojekte  teinud jne.

Ja siis. Kõigepealt küsiti hästi ettevaatlikult, et kas ma excelit ikka olen lähedalt näinud. “Aaga Outlook?” Siis selguski, et nad  otsivad andmesisestajat, aga pole päris kindlad, kas ma kvalifitseerun. Sest  värbajatele tundus, et ma peaksin pelgalt nende logo pärast olema nõus kasvõi peldikuid koristama. Ja mu varasem kogemus tähendab neile tõlkes, et arvutame arvelauaga ja ratast pole veel leiutatud.

Midagi nii lõbusat pole minuga vestlustel varem juhtunud. Suutsin pakutud ametikohast keeldudes enamvähem viisakaks jääda, kuigi naer kippus peale.

Läen nüüd lähen põristan dzhunglitrummi koosolekul ja üritan oma kivikirvest mammutipüüdmiseks jätkuvalt teravana hoida.

Tsutsufrei.

 

mu uksed on teie jaoks alati avatud. palun väljuge.

Talv sai nagu läbi. Aga talveuni kestab. .

 

Ja üldiselt.

 

põhjuseta puudumiste põhjused seletuskirjades

Kirjapilt muutmata, osad tõlgitud.

• Läksin naisega tülli, võtsin rahustit ja magasin sisse.
• Ei viitsinud.
• Telefonil polnud krediiti, et välja helistada.
• Viibisin psühhiaatriahaiglas 10 päeva. Kodus oli väike probleem, sest virutasin mehele kirvega.
• Ptsi küll, tra te küsite igast idiootsusi.
• Sõitsin linnast välja pidutsema, telefon sai tühjaks ja sõpradel ka kellelgi telefoni kaasas ei olnud.
• Politsei ei lasknud teist telefonikõnet teha, muidu oleks puudumisest teatanud.
• Levi ei olnud.
• Lasin nabarõnga panna ja see valutas.
• Rikkusin katseaja tingimusi ja pandi tagasi kinni.
• Sain vanaisaks eile õhtul ja seda pidi tähistama, hommikuks ei õnnestunud kaineks saada.
• Läksin hommikul enne tööpäeva algust kell 5.30 vennale akutrelli ära viima. Vend oli vihane, et ma ta üles ajasin, hakkasime tülitsema ja lõhkusime selle käigus trelli ära. Lõpuks leppisime ära, aga tööle sel päeval enam ei jõudnud.
• Uni oli.
• Tööstress ja maohaavad (oli 3 päeva tööl olnud).
• Ei tea ühtegi ettevõtte telefoni numbrit, muidu oleks helistanud ja teatanud et ei saa tulla (töötab majas 4 aastat)
• Politsei viis õhtul kainerisse, sealt lasti välja hommikul juba pärast minu vahetuse algust.

dõndõndõn

Kui hommikul ärgates kohe kellegi peale korralikult karjuda, pole kohvi ärkamiseks vajagi.

suvine eesti rahvatarkus

Pole vahet, mida sa hommikul selga paned. Õhtuks on igal juhul saapad ja sulejope.

 

jaanipäevakülaline

See kahtlast värvi elukas on varem ka käinud. Seekord tuli grillilõhna peale. Kissitas püüdlikult silmi ja nühkis teksad ilaseks. Kle hjuuman, sa ikka saad aru, et ma olen tüki grill-lõhet pugemisega ausalt välja teeninud või pean sul veel ennast silitada laskma?

Siis vaatas, et õigus, teil on ju tuba ka, ma läen vaatan. Ja tegi põhjaliku inspektsiooni, kaelarihma küljes kelluke tilisemas. Ilastas kõik üle. Nüüd nurrume kooris  diivanil veini ja läppari seltsis. Aeg-ajalt tüüp teeb suhtekorraldust peale. Ööseksjäämise osas läbirääkimised veel käivad.

A nagu mingi värk

Üks hoovi tihastest on teistmoodi. Ma tean küll, kass üritas teda tibuna patsutada ja see ilmselt on mõjunud. Pakutud pähkleid alati ei taha, istub hoopis aknale ja toksib klaasi niikaua kui hjuuman taipab akent edasi-tagasi nügida. Siis kilkab akna otsas kuni isu täis saab. Kiiking on läinud massidesse.

 

Peavoolumeediasse on tavapärasest enam sattunud täiesti paljaste inimeste pilte ja videosid. Osad jooksevad kambas kuskil põdramaal. Teised tantsivad. Üldse ei poseeri, lihtsalt kõik asjad on lagedal. Ma kohe huviga vaatasin. Üks-kaks alasti inimene on seks, kari random alasti inimesi on anatoomiatund. Millised huvitavad kühmud ja lohud, vaod ja voolikud.

 

Kingitud uhke salvei suri maha. Polnud vist kodumaa muld.

 

Murcale tahaks armastust avaldada, tühja sellest et stalkeri moodi armastus. Eksid sinna ära ja jääd kinni,  ja loed. Ise ei saa pärast seda blogida või üldse midagi kirjutada, sest tekst tuleb Murcamoodi. Ja siis muheled omaette ja pugistad mõne väljendi peale  salanaeru. „Kortsutan kõikide kulmudega“, möhöhöö. Ja kuna teksti on palju ja ajumaht on piiratud, siis kipub meelest ära minema. Siis läed vaatad veel. Isegi pilte, aga peamiselt pildiallkirju. Ühesõnaga, ära peaks keelama, vaimsele tervisele liiga kasulik.

 

Teoorias tahaks metsa minna, a praktikas vedelen diivanil.

Suvised rasked valikud

Aidake otsustada.

Leidsin endale kauni trikoo suveks – kena värv, komplimenteerib kenasti kurve jne. (Siit saab osta)

Ja kui te kahtlete, et kas ikka sobib siis: sobib küll.

Ainus probleem: Eesti suvi on nõnna jahe ja vesi külm, ilmselt peaks hoopis piduliku kostüümi ostma.    Praktilisem või nii. Suvistel üritustel võib õhtuti päris jõuluilm olla. Ühtlasi harmoneerub paremini päevitamata nahatooniga.(Siit ).

Nii et kumb siis, aidake otsustada?