söömisest

Külmkapivalgusest on tekkinud kerge päevitus. Aga rannahooaega niikuinii ei tule. Kui tulebki, siis maskis keegi niikuinii ära ei tunne. Las pekid vohavad.

Joomisküla Pidu tänaval jalutavad päisel päeval vastu prisked rotid. Restode prügikastid on tühjad, tüübid on küttimise peale üle läinud. Vaadake ette, kui oma chihuahuasid ja väikelapsi jalutamas käite.

Küttimise teemaga tuli meele aeg kui ma töötasin pencilpusher`ina ühes inimestele söögiks loomseid tooteid tootvas tööstuses. Kinnise territooriumi ümber luusis paarikümnepealine karumõõtu koerte kari (välimuselt umbes sihukesed), kes teadsid täpselt et igal reedel kell x antakse töötajatele kaasa omatoodangut. Sel päeval palus iga viimne ühistranspordikasutaja end kolleegi auto peale, et mitte bussi oodates ühe hooga ära söödud saada.

Eriolukorras ja vähese suhtlemise situatsioonis tulevad inimestele üldse imelikud asjad meelde. Kolleegid näiteks küsivad et kuidas ma poksiharrastuseni jõudsin. Ma siis valetan et mulle meeldivad koordinatsiooni ja käelist tegevust nõudvad spordialad. Mitte et lapsena piisavalt tappa saanud, enamus närve surnd ja põiklemine  instinktiivne.  Pluss keskmine verejanu, sadomasohhism ja võimalus sobivat lõusta löödava poksikoti/inimese asemele kujutleda. Muidu arvavad veel et ma mingi imelik olen.

In related news. Leidsin poeskäimiseks sobiva kaitseülikonna ka:

FB_IMG_15872375674964504

Kommenteerimine on suletud.

Blog at WordPress.com.

Up ↑

Mallu jaburdab

Väiksest Marist, kassidest, suhetest ja kõigest, mis tuska teeb või rõõmustab

Pärdikute päevaraamat

Feel no evil. Fear no evil.

Mallu jaburdab

Väiksest Marist, kassidest, suhetest ja kõigest, mis tuska teeb või rõõmustab

Pärdikute päevaraamat

Feel no evil. Fear no evil.

Mallu jaburdab

Väiksest Marist, kassidest, suhetest ja kõigest, mis tuska teeb või rõõmustab

Pärdikute päevaraamat

Feel no evil. Fear no evil.