Ideaalne erialavalik -kõik see milles sa osav oled + positiivsed iseloomuomadused saavad rakendatud
Ideaalne töökoht – lisaks erialavaliku parameetritele klapib ka su isiksusehäirete ja muu pahupoolega
Ideaalne erialavalik -kõik see milles sa osav oled + positiivsed iseloomuomadused saavad rakendatud
Ideaalne töökoht – lisaks erialavaliku parameetritele klapib ka su isiksusehäirete ja muu pahupoolega
Mu elu on nagu Zoidu luuletused. Eriti täna. Eriti nagu see. Aga ka kõik ülejäänud.
Jah, see pilt on ka Zoidult varastatud.
Katsetasin, kuidas kapis olevatest asjadest midagi kokku keerata. Kuna eriti midagi polnud, tulidki kõigevabad käkid. Pole piima, suhkrut, teravilja, gluteeni ega shokolaadi. Peaaegu LCHF.
Koostisosad:
Lasin apelsini koos koorega sodiks, vahustasin muud märjad värgid, segasin kuivad asjad kokku ja pistsin muffinivormidesse. 180 kraadi, ahju keskele. Kobedad tulid, maitsevad nagu oleks kohupiima sees. Aga ei ole. Kookost pole ka kuidagi tunda.
Mustikate ja mandlitega:
Õuntega (ilma pähkliteta):
Mul on siilide vastu mingi hellusekoht.
Kui ma tatt olin, siis ükskord varasügisel poisid ajasid Mustamäel parklas mingit siili taga ja loopisid kividega, kuni see peitis ennast kahe paneelmaja vahele kivi alla. Ma loopisin neid poisse kõigepealt kividega vastu. Majade vahe oli täpselt nii kitsas, et ma sain sinna omaalgatusliku päästeoperatsiooni käigus külgepidi vahele ronida. Ja siili kivi alt kätte saada. Viisin veits verise siili koju, sest ema oli arst ja mul oli usk, et igast elukad saab ta iisilt terveks ravida. Ja ta ei saatnudki mind perse. Siil elas köögis meie gaasiahju taga, lasi ennast kõhu pealt paitada ja oli muidu äge. Kui terveks sai, hakkas igasugust ripakil olevat paberikraami ja ajalehti endale sinna ahju taha tassima. Enne kui jäi talveunne. Aeg-ajalt tuli talvel söögitegemise käigus veits pahaselt välja, sõi-jõi midagi ja kobis tagasi. Ja kui suve hakul hästi rahutuks muutus ja mööda korterit ringi tuustima hakkas, siis viisin ta Mustamäe metsa tagasi.
Siganummi on see siilimajandus noh.
Vahepeal juhtus sünnipäev. Ja sünnipäeva puhul pole midagi meeldivamat kui sõbra saadetud kaunis luuletus.
Selline südamlik.
Ma sain kõigepealt kajakasitaga pihta ( istudes päevavarju all sattusin külgpommitamise ohvriks) ja siis järgmise luuletuse:
NÄIND ILMAS PALJU IMELIST, MIS IMESTAMIST VÄÄRIS.
KUID ÜKSKORD NÄGIN PELDIKUT, MIS SITA ÄRA MÄÄRIS.
Snaiperkajaka auks ka üks luuletus:
Jõusaalis toimub hetkel iga-aastane kurbmäng:
1. Aastalõpul on ennast kandiliseks söödud. Nüüd tuleb mõnele meelde, et varsti tuleb kevad. Või on kevad. Midaiganes. Ja vaja kunagi millessegi mahtuda (plekki pole, kõik on maha söödud-joodud-kingitud, seega tuleb olemasolevate riietega läbi saada mõnda aega).
2. Uusaastalubaduste aeg (realiseerimine vahemikus 2.jaanuar kuni veebruari keskpaik).
3. Sõlmitakse trenniklubiga leping. Aastaks. Minnakse uhama. Postitatakse FB-s hüsteeriliselt entusiastlikke fotosid asukohaga “trenn”. Mingi nädal aega. Räägitakse ja kirjutatakse kuidas “juba on trennisõltuvus, issandkuihea”. Yeah.
4. Trennitamise alustamise järgse esimese palga laekumisel selgub, et igal pool on allahindlused ja saab uusi riideid osta küll. Kuhu pekid kenasti ära mahuvad.
5. Trenn? Mis kuradi trenn? Ma olen hingelt ilus.
(Ja kui keegi end nüüd haavatuna tundis, siis ma olen aastaringselt pekkis. Tere tulemast klubisse).
Soove ja soovitusi jõulu- ja aastavahetuse juraga toimetulekuks kõigile inimvihkajatele antisotsiaalsemat sorti indiviididele.
1. Sissejuhatuseks: ideaalne jõulukaart. Spämmimiseks, kingipaberina, kleepekana tankitõrjerelvale ja kasvõi plakatina koduukse/maja/auto peale riputamiseks.
2. Vaikus ja rahu. Testitud ja toimiv apteegiatribuutika igasugu kõrvaliste häiringute tõrjumiseks (sobilik kasutamiseks ka avalikes kohtades ja päkapikkudele kurkutoppimiseks, peab kinni kuni 32 detsibelli pühademuusikat, kilinaid-kolinaid, sugulaste ja nende laste möla, uksekella- ja telefonikõnesid):
3. Isikliku tervise eest hoolitsemine. Seda ei tasu vaatamata ümberringi toimuvale unarusse jätta:
Eeltoodud kolme imelist vahendit kasutades mööduvad kaks nädalat rahulikult ning meeldivalt.
Leidsin täna hommikul töölaua sahtlist seal pikemat aega resideerunud potsku murakajogurtit. Mul on üldse töölaua sahtlid toitu täis, sest äkki võib külmkappi, seinakappi, käekotti jne., hoiule pandud söök ootamatult otsa saada. Jogurti “parim enne” kuupäev oli kirjade järgi 1.10.2013 aga hei, numbrid on nõrkadele, söögi raiskamine on kriminaalne ja raipesöömine on öko.
Gurmee see just polnud (kuidagi hapuvõitu, piimhape oli kõik muud maitsenüansid kenasti ära tapnud), aga soolaste seesamiküpsiste ja valge Ritteri shokolaadi kõrvale tekitas mõnusa terava vurtsu. Kui nüüd võiks normaalse seedimisega inimsele ennustada pasanteeriatormi siis ei muret. Meite magu seedib ka väiksemaid põllukive, peaasi et seal gluteen puudub.
Siinkohal tervitan täiesti söögiseosetult seda neiut, kellega me ilmselt paharetigeenipidi suguluses oleme.
Istusime ükspäev Vanalinnas mingis välikohvikus, kui äkki ilmus platsi rastamütsiga kõhna vanamees, võttis kätte kõristi, kõristas sellega (mitte väga järjekindlalt) takti ja leelotas mingit teksti juurde. Sellest, mis tal misiganes hetkel südamel paistis olevat. Päris sellise selge, kuigi mitte eriti viisipidava häälega. Mikrit pold vajagi. Publiku reaktsioonid olid vastuolulised. Kui keegi talle umbes pooletunnise soolokontserdi järel röögatas et ole vait ja mine ära, siis see hüüdis vastu FAKJUU ja lasi edasi. Oma tund aega.
Siuke mees:
Lisaksin väikese pefoomantsi vidju ka, aga wordpress raip ei lase mp3 üles laadida.
Tuttav piff tahab laenutada indiaanlaste sulgedest peakatteid. Ja sellega seoses meenus.
Kunagi olid meil virma suvepäevad Pirita kloostri aias. Selleks otstarbeks hankisime sõpsiga Estonia laenutusest nunnakostüümid kenasti peakatetega. Ilgelt palav ilm oli. Sõitsime liinibussiga Pirta poole, riided kotis, ise poolalasti.
Kloostri lähedale jõudes võtsime kostüümid kotist välja ja hakkasime selga panema.
Mingi vene onu vaatas seda üksisilmi pealt ja avaldas nördimust:”Sellised te nunnad tegelikult oletegi. Käite linna peal litutamas ja kui kloostrisse tagasi lähete, teete vaga näo pähe.”
Me siis kehitasime õlgu ja ütlesime et noh, elu on selline.
Onu mõtles natuke järgi ja leebus: “Nojah, noored ka veel, ega see kloostrielu pole lihtne.”
Kostümtshikuvõistluse panime muidugi kinni, sest tüüpiliselt keegi ei viitsind midagi ette võtta riietusega (peale meie oli kostümeeritult ainult tossudes “Viimse reliikvia” Gabrieli meenutav isik) ja see ei käranud mitte.
Сидят Путин и Медведев и обсуждают, кто пойдет за пивом. Путин: “А ты не помнишь, кто из нас сегодня президент, а кто премьер?” Медведев: “Да какая разница, ну пусть я буду премьером”.
Путин: “Ну раз ты власть исполнительная, тебе за пивом и бежать”
(via Dr Barman)
Tähelepanek: kui ninast konstantselt tatti ei jookse, on elu kuradimalt palju ilusam.
Täna oli vahelduseks üldse kahtlaselt win päev. Vigased kingad vahetati välja koheselt ja ILMA MINGITE PROBLEEMIDETA (arvestades üldist kliendile-naeratame-niikaua-kuni-ta-pleki-on-ära-maksnud-pärast-kepime-suhu-ja-silma suhtumist, totaalselt hämmastav). Perseongelma…öm…imendus. Kihvad said remonditud, lõualuu on äkitsi niipalju parem et breketipaigaldajaarst andis lootust raudadeks ja seejärel saaks kahe väljatõmmatud kiku asemele- täitsa terved olid, lõualuus oli põletik 😦 – implantaadid panna. Naabrile antud sinepiplaastri ja ingverikänaka mõjul kadus läbi lae kostev sureva hobuse köha. Lõputööle on juhendaja olemas. Eksam sai tehtud. Ilm on kevadine.
Definitsiooni asemel illustratsioon: siuke on kosmosemuti perse:
Ja selle vastu ainuke ravi on spinning. Manustada vähemalt kolm korda nädalas ja varsti on jälle sile ja kikkis.
Note to self: trennipükste koju-unustamine on parandatav (klaabis saab kohapeal uued osta) aga vahetusalukate kojujäämine saab tuvastatud juba liiga hilja. Tekitab paistetuslikku harkjalgsust ja vajab talgiga puuderdamist. Sõber Mati, kes usaldusväärsest allikast pärineva info kohaselt kannab teksasid KOGU AEG ilma alkariteta , võiks õpetada, kuidas tal õnnestub vältida ärahõõrutud mune.
Vahelduseks igapäevasele “tegevusele”….vaadake veel üht rokkivat lindu.
Väiksest Marist, kassidest, suhetest ja kõigest, mis tuska teeb või rõõmustab
Feel no evil. Fear no evil.