i object

Alustasin näljastreiki. Protestiks nõmeda ennelõunase söömiskombe, pekiste reite, igavate hommikusöögialternatiivide, Freddie Mercury jätkuva surnud olemise, lõhkikeenud keedumunade, seljakarvade, aeglase kohvimasina, D-vitamiini puuduse, 0-protsendilise piima, liiga põhjase laiuskraadi, kontsaplekkide hirmkiire kulumise, surma, sõja, Sirbijura, silmaaluste kottide ja kõikide asjatundjate asjatundmatuse vastu.

Rõõmsat kuradi esmaspäeva teile ka.

difficult

blah

Pime aeg ajab uimpsiks ja tusaseks. Viuviu. Sinine reede.

Mölisesin nõmetsevate inimestega. Asja eest ikka. Põhjalikult.

“Miks sa selline vastik õel eit oled?”

Tra, mina põle süüdi.  Toredatel inimestel on toredad vanemad. Mind tegid erilised värdid lissalt valmis. Sind raiska samuti. Seepärast ma ei paljunegi. Et geneetilist prügi vähem oleks.

Ja üldse. Siiani igasugust Eestist emigreerumise soovhala kuulates olen ainult kulmu tõstnud. Täna hommikul hakkasin uudiseid lugema ja no raisk. Prokurörid esitavad süüdistusi statistilise tõenäosuse põhjal (ofkoors jube elukas on see süüdistatav, aga no nii päris ei saa). Inimesed surevad, kõigil on pohui ja midagi ei juhtu. Isegi muidu rahumeelsed kultuuriinimesed kakuvad üksteisel karvu.  Tulemustasu motiveerib nii tugevasti, et vahet pole millega ja kuidas tulemusi saab.  Supergirl ajastas   emaduse nagu…kamoon. Ja kanäe, idiootsused on jätkuvalt projektidesse sisse kirjutatud.

Ja ega mujal kuidagi normaalsem pole. Kui plekki oleks, bronniks kohe üheotsa-lennu Marsile. Sponsorid on teretulnud.

Täpina i-l üks gigantne tussu. Loodetavasti ta Marsilt kätte ei paista.

sisekujunduspostitus

Mul on üks tuttav, kes ei tööta küll sisekujundana kuid on selles vallas suhteliselt vastuvõtlik ja on oma mitmetele kinnisasjadele stiililiselt väga erinevaid, aga päris kenasid kujundusi teinud remontide käigus. Aeg-ajalt kuuleb kuidas ta kiidab mingit uut/vana/erilist hoonet ja no tuleb tunnistada, et ilmselt asja eest.

Viimati nii hästi ei läinud.

[ Pff]: kle, sa oled käinud V******a keskuses Ü*******s?  resto- ja peokoht. ma sain krambid seal eile
[Kroks]: Nõup
[Pff]: käisime potentsiaalse firmapeo kohta vaatamas ja ma tahtsin kohe röökides selg ees minema panna. Ei õnnestunud.
[Pff]: väljast on hoone igati super. sest ta on muinsuskaitse all. aga ütleme nii –  selle sisekujundaja on olnud napilt 21 aastane kassikooli lõpetanud “tisainer ä” tibi, kelle sõbra onu tädipoeg omab ehituspoodi. kes on kõik oma laojäägid sinna maha müünud (loe: 5 eri sorti rõvedaid odavaid peldikupõrandaplaate, 10 sorti odavaid kiviplaadi jääke (mis kõik mahtusid seintesse!) ja igast puidumaterjali mis kuskilt ripakile on jäänud)

[Kroks] Minee 😀
[Pff]  ja siis mõelnud et teeks veel midagi “ägedat” sinna. nagu sinised kipsjänesed. väike kalevipoja kuju palmi tagant piilumas. nikerdatud MAOKUJULISED käsipuud. nõukogude kuldstiilis trepi peale joonistatud viljapead. ja hüpoteetilise voolava veega kanalikene (mis on tühi sest kõige odavam tellitud ehitusmees ei suutnud kallet välja arvutada ja kipub ujutama). klaasist sillake selle kanalikese üle. plasttaimedest ei hakka alustamagi.
[Pff]: i shit you not http://www.v*********s.ee/restoran-galerii/ .  mul hakkas kõrvadest ja silmadest verd purskama

[Kroks]: Ot sa tead seda blondi kes seal sisekujundust tegi või niisama kirjeldad kujundlikult hüpoteetilist autorit?

[Pff]: Variant 2. Brwhaaaaah. Kohe kergem hakkas, raisk.

Ma ei saa pilte linkida, kaebavad kohtusse, aga noh. Kujundaja ja ehitaja olid tõenäoliselt mõlemad nägemispuudega. (kes tahab sellele võin lingid privaatselt saata)

Mõned “stiilinäited” paneme-kõiki-asju-ühte-ruumi-ägee lähenemisest.

Edit: leidsin veel ühe KENA näite suvemajakesest värvipimedatele.

reedene error

massaazh

Panin hommikul uue seeliku selga. Kesse ütles selle peale et see on rõve värv, lõige teeb mind rõvedaks paksuks ja tema sihukesega tänaval kõrvuti ei kõnni. Ja põrutaski hoopis teist teed pidi tööle. (Loe: meie pere eit ei ole teps mitte mina!) Märkisin tüübi moblas musta nimekirja, elu on lill.

Tööl ei avanenud minu kaardiga ükski uks.

Automaatkohvimasin ei tahtnud minu tassi midagi lasta, järgmine kasutaja sai oma joogi probleemideta kätte. Proovisin uuesti, ei, minu tass ei sobi. Tee oli ka otsas, perssssssssssse.

Siis jooksid mingid tädid karjaga hommikul täiesti pseudoprobleemidega ligi ja ohissandjumal, ilma kofeiinita on seda jama händlida õudne piin.

naiste kollektiiv

Päeva esimene message skaibis: https://i.chzbgr.com/maxW500/7495506944/hFC92E372/

Aga mitte kõik ei ole veel kadunud.  Keegi anonüümne oli mu töölauale suure purgi marineeritud kurke jätnud. Südamekese ja smailiga. (Y) Lav ju tuu.

häbenemine tekitab hügieeniprobleeme

Merje kirjutas kuda inimesed häbenevad riideid vahetada teiste ees ja Eva ja viigileht jne. Naljakas.

Aga reaalselt eksisteerib pöördvõrdeline seos häbelikkuse taseme ja hügieeninõuete täitmise vahel.

Rõvehäbenejate astmed:

Kergräpakotid ehk tädid kes trenni riietusruumis üleelusuuruses saunalina kandadest kõrvuni ümber mässivad ja seejärel, pea maas, paljajalu tippival sammul dushika poole kiirhiilivad.  Esiteks, tra, ostke plätud omale ja ärge levitage oma varbashampinjone!  Teiseks, sa ju kuivatad pärast ennast selle rätikuga? Nahui sa seda enne oma musta ärahigistatud kere ümber paned? Marinaadiks?

Edasijõudnud  räpakotid  – võtavad oma läbihigistatud susped ära aga EI PESE ENNAST ÜLDSE ja vahetavad õueriided tagasi. Nagu mida? Keegi ei usu, et sa kuradi julk kodus pessu lähed, ära isegi ürita sellist nägu teha. Niikuinii ütled seal et käisin juba trennis pesus ära. Fuu!

Eriti edasijõudnud rõvedikud – Kesse rääkis et mingid türklased käivad dushi all ja saunas aluspükstega. St SAMADE aluspükstega millega nad trennis olid ja pärast ma ei tea siis, kuivatavad fööniga (jalas) ära ja trambivad koju? Iseenesest õudselt öko kompostimeelne, aga natuke hirmus on mõelda, et need alukad on jalas iga jumala päev iga jumala öö niikaua kuni ilmselt ära mädanevad. Kas nad seksivad ka alkarites? Ühispeldikut kasutades kusevad-lasevad läbi pükste v? Kui ikka nii väike riist on et päevavalgele  ei kannata tuua siis no kurat, keegi ei märka seda ju niikuinii.

Ma ei teagi mida ma tahtsin peale kerge headbangimise öelda. Et Eva oli loll mõrd? Jah. Türklaste kohta tahtsin ka midagi sitasti öelda aga no jõuad sa siin iga päev rahvustevahelist vihkamist õhutada.

apology

ajutiselt lahke anniga

Niisiis.
Saatsin sõpsule teisele poole lompi parima selektsiooni magusat ja soolast, et noh vaata mis imelisi asju siinkandis tehakse. Tropp magas paki kättesaamise aja maha ja viiekilone saadetis tuli mulle sama targalt tagasi. Läksin kohale, maksin tagasisaatmistasu, vandusin ja võtsin lömmiloobitud goodie`d tagasi.

Aga ega ma sellest heitunud tegelikult.

Keegi oli mulle kunagi amarettopudeli toonud ja see jälkus vedeles töölaua sahtlis. Tõin kõrvalt urkast vahukoort ja toorjuustu, keerasin (edasi-tagasi postikulu arvestades vabariigi kalleimatest) küpsistest-shokolaadist kokku maakate Tiiramiisu, raputasin peale veel ohtralt shokolaadi  ja söötsin pahaaimamatutele kolleegidele kümne minutiga sisse. Õnneks ise seda ködi süüa ei saanud, küpsised olid gluteeniga. Kõik küsisid kahtlustavalt, et mis tähtpäevaga tegu. Talveune esimest nädalat ja shokolaadidieedi algust tähistan rsk. Eesmärk on jõuluks ennast seaprae mõõtudesse õgida et saaks ikka ohkida ja Cosmost haetud artiklite abil allavõtmiseesmärke seada.

Kui ma üles ärkan (millalgi aprillis), saadan kõik perse ja hakkan inimesi tavapäraselt kaikaga taga ajama.

Eksju.

meeste “loogikast”

Tahaks paar kõva sõna öelda. Sellest kuulsast meeste loogikast siis, mida kanade naiste omaga võrreldagi kohe ei anna.

Näide.

Härra Kesse oskas oma uute teksade luku (terastraadist kubemekarvade vms vahele) katki tõmmata ja tahtis parandusse viia. Ütlesin et võtku mu heledad neetidega teksad ja lasku 3 cm lühemaks teha, kui ta juba sinnakanti läheb. Et need on ülemises kapisahtlis. Tundus aru saavat (“Möhöh” tuli vastuseks).

Esimene viga. Kunagi ei tasu arvata, et kui küsimusi ei esitata, on esitatud soov arusaadav.

Järgmisel päeval helistab härra mulle tööle  ja küsib et kule, kusned teksad sul olidki? Vastuseks kapisahtli koordinaatidele tuli jällegi “Möhöh” ja toru pandi ära.

Natukese aja pärast tuleb uus kõne. “Mitu senti sa tahtsidki neid lühemaks?” Perse aimas halba. Küsisin üle, kas need, mis ta sealt leidis olid ikka heledad ja neetidega, ja et 3 cm. “Möhöh”.

Teine viga.  Üksikasjad. Need on tussudele.

Lähen mina siis kahe päeva pärast püksa parandusest ära tooma ja saan sitakrambid. Härra on võtnud minu tumedad ilma igasuguste kuradi neetideta teksad, mis ei vajanud lühemaks tegemist mitte üks kuradi raas ja lasknud neid kenasti lühendada. Kukekaks.

Helistan siis sealtsamast, kõrvadest tõrva pursades, kuulmis- ja nägemispuudega peasüüdlasele ja küsin et milline osa neetidest ja heledatest tal kuulmata jäi. “Mis needid ä? Need olid ainsad teksad mis ma leidsin.”

(facepalm)

I rest my case.

nõu bjuuti sliip

Tulin kitule. Sest duud norskab viimasel ajal öösiti täpselt nagu Väike Nicky (ainult valjemalt) ja räägib (veits jämedama) häälega õudukjuttu vahele. Mu uued kulmud juba valutavad sellest jamast. Rääkimata sellest, et ta üritab öösel üle minu ronides (loe: mulle peale astudes) kuskilepoole jalutama minna, omaette pobisedes. Paraku enamasti mitte ukse poole. Ilmselt see on fashistide vandenõu.

Lahendusettepanekud ja kaastundeavaldused on teretulnud.

Norsudemo:

kuhu see ometi kõlbab

Midagi ei toimu. Isegu unenägusid ei näe. Mõtlesin, et tulen loen, mis teised kirjutavad, aga tutkit. Enamjaolt vaikus.

Ega teil raiskadel pole ometi elu tekkinud?

zorro

Käisin üle mitme aasta Pirta rannas. Prillid on näkku päevitanud,  püksist leidsin liiva ja sipelgaid.

Mingid töllid üritasid pool meetrit eemal võrku mängides mulle palli pähe kinni kõksida. Nii väikesele asjale nad pihta ei suutnud saada, seevastu mu tagumik skooris paar eksinud laksu. Ei jätnud enne järgi kui mingi onkel sai prillidesse ja lubas kõigil lõuad sisse lüüa.

Aga.

Vanasti oli – nii kui päike välja tuli, olin hopsti neeger valmis.Nüt on kere vanaks ja umbusklikuks muutunud, et tooda enam ehku peale melaniini.

Demo:

1. Vahetult pärast rannast tulekut (kolm tundi praadimist):

2. Õhtul kaheksa ringis, pärast väikest tudu:

peldikumära ja muud loomad

Geniaalsete tootenimede viimane näide: karboniseerimata lauavesi “Sahara” (5 l). Nagu autopahtel “Mõlk ja pauk”. Või pampers “Sitaplekid diivanil”.

In related news. Kontoris, mille naiste veetseed ma täna peaaegu külastasin, töötab cuntzilla. Astun vetsu ja prill-laual lebab uhkes üksinduses  kellegi lokiline traatjas kubemekarv. Vähemalt 10 cm pikk. Oleksin tõestuseks pildistanud, aga kartsin et see vedrutab sealt minu poole ja kägistab ära.

Shetlandi poni?!  Vaatasin altkulmu mööduvaid ontlike seelikutega kontorimutte. Pealtnäha niidetud muruga eided kõik. Aga tegelikult!

Pildil noormees, kelle ema või õde selles asutuses töötab:

üks pilt vs tuhat sõna

Mul tekkis ennist üks küsimus seoses debiilse emoimemisfilmi, vabandust, debiilse emoimemissaaga, fenomeniga. Nimelt: tahaksin näha mõnd inimest, kes seda paska tõemeeli fännab.

Ja nendele kes küsivad, antasse.

Vastus. Siin see on.

P.S See Lautneri-poiss näeb välja nagu manki.

freakshow

Juhtusin vaatama õuduspõnevikku”Totaalne muutumine”. Kes pole näinud, siis see on see koht, kus asotsiaalidel esimest korda elus nägu puhtaks pestakse, pea ära kammitakse,  hambaharjast puutumatutele hambarontidele kroonid pannakse ja siis terve asotsiaalide suguvõsa karjub teda nähes ÕUMAIGAAD ja uluvad.

Käsi suu ette pannes, muidu pole õige. Kõige kõvemini röögivad nutta vanemad, kes oma lapsele pole elementaarseid hügieeninõudeid suutnud tutvustada. Ja oma väikestele värdjatele raatsinud hambaklambreid osta ega vinnikreemi. Peksta tuleks. Kõiki.

Omapärane, et enamusel neil räpastel monstrumitel on suht inimesemoodi mehed või naised ja lapsed. Või on neid eelmistes saadetes juba tuunitud?

Lemmikdialoog:

Arst:”Sa oled 19, sul on neli ja pool hammast ja needki kõverad ja mädanevad. Miks su hambad nii halvas korras on?”

Patsient:” 5 liitrit limpsi päevas,  hambaid pesin eelmisel aastal korra. Mismõttes neid saab plommida.”

Kuigi vahet pole, pestud asotsiaal läheb ju tagasi oma prügihunnikusse, avab natuke  uute hammastega õllepudelikorke  ja näeb kolme päeva pärast samasugune välja.

Ja neil on see õigus.

tummfilm

Läksin maksuametisse kaasa sõpsi FIE värki lõpetama.   Ta luges nende lehelt välja, et seal peab.   Printis avalduse välja ja puha.   Hargnes järgnev tegevusteahel.

Võtab numbri, läeb leti juurde, ütleb ametnikumutile tere.
Mutt tere vastu ei ütle. Üldse tema poole ei vaata.

Sõps annab üle leti avalduse.

Mutt vaatab avaldust, lööb kuskile programmi midagi sisse.

Rebib avalduse puruks ja viskab prügikasti. Sõnagi ütlemata.

Me vaatame sõbraga mutile samuti vaikides, aga intensiivselt otsa.

Keegi pole talle ilmselt aastaid otsa vaadanud. Silmside ehmatab teda.

Mutt mõtleb natuke ja kraaksatab: “ME EI TEE SIIN SEDA.”

Põrnitseme edasi.

“MA EI TEA KUHU TE PEATE MINEMA!”

Passime teda jätkuvalt.

Toksib vastumeelselt arvutit ja ütleb kiirelt, aga kadedalt: “Äriregistrisse.”

Tase. Tegime kannapöörde ja läksime välja.

Kindlasti rääkis ta pärast kaasmuttidele, et kui ebaviisakad kliendid tal olid.

loll naine

Jooksin juhuslikult kokku endise klassiõega keskkooli päevilt. Pole ammu näinud-blablabla, mul oli peaaegu hea meel teda näha ja puha. Siis kargavad ligi kaks kutti ja küsivad rootsi aktsendiga inglise keeles et kas teist tüdrukutest pilti tohib teha ja muud sellist ila. Tegin suu lahti et viisakalt pikalt saata, me räägime siin omi asju ja ärge tüüdake aborigeene. Aga … klassiõde on minu olemasolu unustanud, vahib ainiti kutte, noogutab püüdlikult ja silmi tuleb selline alandliku, tänuliku emase koera pilk.

Umbes selline.

Nii ori ei saa olla.

Selle asemel et teha midagi õpetlikku (loe: tüdrukut bitchslappida) tegin räägi-mu-käega liigutuse ja soovisin kõigile debiilidele head ülejäänud elu.

only ugly chicks hate sexism

Tavaolukorras rahulikumapoolne sõber just helistas ja ütles et häid pühasid raisk – elu on läbi ja ta kavatseb kõik, mis ette satub, ära juua.

Tegelikult ongi kõige nõmedam see, kui elu sakib ebajärjekindlalt.

Siis vahepeal tekib hale lootus, et ehk läeb paremaks.

Ja uue lainega tõdemust, et ikkagi jätkuvalt on PuPu, on hoopis raskem taluda.

Soundtrack: Rammstein Mein Herz Brennt

sadomaso

Allolev klipp on sellest, kuidas mul eile tarkusehammast välja tõmmati (4 doosi valuvaigistit ei mõjunud järjekordselt). Ei nutnud. Natuke karjusin ja rabasin hambaarstil kitlihõlmast kinni, nii et trukid lahti läksid.

“Ot-ot-ot,” ütles onu.

Vist haarasin liiga madalalt.

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

Mallu jaburdab

Väiksest Marist, kassidest, suhetest ja kõigest, mis tuska teeb või rõõmustab

Pärdikute päevaraamat

Feel no evil. Fear no evil.