pisiasi, aga meeldiv

Kunagi ma halasin oma hobusemoka teemal.

Novot, avastasin et Eestis on hakatud ka lip lifti oppi tegema. Ca 1300 eurtsi ja sai tehtud.

Enne oppi joonistati see pool sentimeetrit mis ära lõigati:

20190111_094428 - Copy

Mis õmmeldi pärast kinni ja paistetas rõvedalt kogu näo üles vaatamata antibiotsile.  Kuigi näeb valus välja siis sittagi ei valutanud. Nagu üldse mitte. Pardon udupildi eest, oli vaja kohe teha pärast narkoosist ärkamist:

20190115_172225 - Copy

Niidid võeti nädala pärast ära. Armikreemi anti kaasa. 2 nädalat pärast niitide eemaldamist:

20200117_170255 - Copy

Et siis nüüd moka pikkus enam peeglisse vahtides ennast ei häiri. Tuttavad tunnevad endiselt ära. Päris võõraks ennast ei lõiganud. Jei. Ninaalune õmmeldi siinjuures veidi viltu kinni ja üks ninasõõre on kuidagi lopergune kui nina lähedalt altpoolt vaadata. See mind üldse ei koti. Ja noh kes mind alt üles ikka vaatab, minust lühemaid inimesi palju ei esine.

skoorimise koht

Läksin uut poksikotti ostma, sest peksin vana puruks. Tegelt see polnud mu metsikust löögijõust, vaid noh, nahkkott ilmselt tahab õlitamist vms ja ma ei viitsinud, nahk kuivas ära ja puruks ta läks.  Uusi kindaid ja jalakaitsmeid oli ka vaja.

On üks pood, kust neid löömise ja kaitsmise asju saab osta. Pekki, ma pole tükk aega ennast nii väikese hapra emasena tundnud kui seal.

Kõigepealt, seal on õudselt tore ja armas meesmüüja, kes viitsis igasugustele lollidele küsimustele (“kas see majasuurune kott mahub autosalongi või pagassi? aga kas VEEL väiksemaid kindaid ka on? aga veel õhemaid? jne.”) persse saatmata vastata.

Teiseks, poes olevad kolmemeetrised bõkid jätsid teemat kuuldes omal algatusel shoppamise pooleli ja tulid joonelt mu koti- ja kindaostu nunnusti emotsionaalselt toetama ja head nõu pakkuma, ühel nina kõveramaks pekstud kui teisel.  Siis kutsuti poksitrenni, taipoksi trenni ja trennistaazhi kuuldes igaks juhuks võistlustele. Natuke veel, oleks ilmselt hakatud demoma kuipalju ägedam üks või teine trenn ikkagi on. Taipoksi duud pakkus kojuviimisteenust, mille peale ma mõtlesin, et selle lõusta peale ei hakka närvigaas ka mitte, ja keeldusin nii vabandavalt kui suutsin. Kui ma oma 40-kilose koti enda meelest elegantse maadlusvõttega üles tõstsin ja harkisjalu väljapääsu poole kakerdama hakkasin siis tekkis isegi väike konkurents, et kes esimesena appi jõuab ja koti taksoni tassib. Hea et eest ära jõudsin põigata, muidu oleks mind teisele õlale visatud. Ja noh, tuppa tiris kogu kraami (mu sümboolset protesti eirates) taksojuht, sest “tema oli ka kunagi poksitrenni teinud” ja kott pidi olema suurem kui mina.

Ühesõnaga, kellele kandilised machod meeldivad, minge sinna poodi, skoorimine on kindel ja valik on lai. Kuigi veidi kriimuline. Soovi korral võib peksa ka saada.

plaanid vs tegelikkus

Püüdsin nädalavahetusel kinni ühe juuksuri (kolmest salongist saadeti eelnevalt nahui ja soovitati aeg kirja panna, järgmisel kuul olevat vabu aegu).  Aga sellel proual oli 20 minti aega enne järgmist klienti.

Näitasin talle versioon 1 ja 2 fotosid ja lootsin eksole saavutada mingit nende kahe sonksu vahepealset versiooni:

growing-out-pixie-ginnifer-goodwin     peaaegu nudi

Pärast lõikamist, ainult juuksuritele teadaolevate hardcore imevahendite aplikeerimist ja eriliselt osavat föönitamist oli tulemus selline:

                                                          hitler haircut

Pärast trenni, sauna ja peapesu (ilma hardcore juuksehooldusvahenditeta) ilmnes tegelik tulemus, nimetagem seda “kuklalokikesed and shit”:

                                                               cherub

Duud sai sitakrambid (toibumine ei ole tõenäoline). Sain katkendlik-röökiva loengu  märksõnadega “ÖÄÖÄ…omg…miks minuga ei ole kooskõlastatud…nagu väike poiss…ÄÄ“!” Saatsin igale poole.

because

Ise olen sigarahul.

Hitler-nunnu.

Jee, peibi.

Kokkuvõtteks.

Rents võib nüüd öelda et “MA JU ÜTLESIN SULLE!”

aidake nüüd otsustada

Sihukene plaan on.

Ehk. Aidake nüüd otsustada sonksivalikul. Pikad suvakat värvi karvad, mis niikuinii koguaeg patsis/kinni/ludus, vaja maha nüsida.

(NB! Lisatud sonksipildid on illustreeriva tähendusega, ilusa inimese näo asemel kujutlege minu molli, mis on hetkel umbes sellise ülesehitusega, miinus näokarvad.):

mooselicker

1) Siukest tüüpi poolnudi:

peaaegu nudi

2) Ludunudi:

ludunudi

3) Külaidioodi nüsitud tukaga:

maggie-gyllenhaal_glamour_1may13_getty_b

Värvisoovitusi võib ka anda. Ja alternatiivseid nudisid. Näiteks siit sirvida vms: http://www.glamourmagazine.co.uk/beauty/celebrity/hair/2011/05/celebrities-with-pixie-crops-hairstyle#!image-number=9

Tuld:

loomkatsete tulemusi

Reklaami eest mulle kahjuks keegi plekki ei köhi, aga arvestades üldist kevadsuvist halamist peki, nirude juuste, sittade ripsmete jmt. kohta arvasin et võtaks oma värske kogemuse kokku või  nii.

1) see mögla toimib ja tekitab ka kiilakatele silmadele täitsa kobedad ripsmed. Enne ja pärast silmajoone tätoveerimist  ei old mul karvu silma ümber ollagi (sest ma olin need ära kakkunud) ja suht kenasti kasvasid tagasi ja pikemad kui enne.  Polegi vaja pikendusi panna enam. Eesti asi ka pealekauba. Üks potsik kestab umbkaudu 3-4 kuud (hommikul ja õhtul mäkerdan).

2) kui oled pekitõrjumise eesmärgiga näljarezhiimil (sinu peale mõtlesin ka  Koomakas!), siis:  klikid seukse värgi enne sööki kuuma joogiga sisse ja läeb üle. Ergutab ka. Õhtuks on ilma guaraanata versioon ka olemas. Saab magada. Mis on tore. Kui veel miskit kripeldab siis vetikatablad on ka head asjad (Blond ka kiidab). Paisuvad kõhus ja värki. Edendavad ainevahetust ja peksavad nata kilpnääret  jmt.

3) kui juuksed peast allergia, stressi, sita juuksevärvi ja koleda ilma tõttu emigreeruma kipuvad, siis selle värgiga pesemine ja pärast selle värgiga väetamine jätab kiilanemise katki. Ja skalp ei sügele enam.

Ühtlasi märgiks ära, et minupikkustele mõeldud normaalkaalu alampiirist 2 kilogrammi kaugusel olles ei ole mingeid märke puusakontidest, keppjalgadest ega kusehaisust. Reied ja kõht on ka pekkis nagu ikka. Samas tuleb tunnistada, et kõhu alumises osas paistavad veresooned läbi naha (a see on ka ainuke koht ning kõhulihastest pole endiselt mingit märki) ja õlalihased on ka jumalast kobedad (teinekord pildistan). Peab vist  hakkama Birxi sikspäkinippe kasutama.

Pruf pekikõhust:

PS. Kes teab kas TTÜ-s on ainult finantsi magistritel sitavõitu programm (loe: kuuldavasti erialainimesed läbivad kinnisilmi) või teised erialad ka?

vana roosa eit

OMG. Erinevalt olulistest maailmarahu ja kosmilise tasakaalu teemadest, mille kohta mul tavaliselt midagi möliseda on. Seekord on isegi olulisem probleem.

Käisin uusi trenniriideid ostmas. Enne nõudis Kesse mult allkirjastatud lubadust, et ükski asi mida a ostan, ei tohi olla täielikult musta värvi. Ega üldse mingit tumedamat. Sest no trennis võiks ju (op.cit.) “vähem sünge olla”.

Ise välistasin täitsa vabatahtlikult valge ja selle combod + lilla, sest mu kollase nahatooniga tekitab umbägeda efekti nagu oleks ma kaks nädalat surnd old (zombie-shikk).

Ja jäin lootma et mingit nänni võiks olla, mis oleks sellist ergast taevasinist värvi :

KUID.

On keegi  hiljuti spordipoodi juhtunud? Seal on (eelmainitud keelunumekirjale lisaks) umbestäpselt kolm varianti.

1) Psühhedeeliliselt kirju.

2) hot pink

3) Neoonvärvid (neoonoranzh, neoonroheline, neoonmidaiganes)

Ergas taevasinine ei ole ilmselt selle (ega eelmise) hooaja värvigammas.

Fakk.

Selle tulemusel on mul nüüd kuumroosa trennisärk, kuumroosa (musta tribal-mustriga) dressikas ja kuumroosa tallaga tossud.

Et õuduse ulatus oleks ilmselge, siis hot pink (litsiroosa) värv on selline:

Arvestades, et ma olen kogu eelneva teadliku elu suutnud teadlikult välistada igasugused roosad asjad, on asjade seis üsnagi kohutav.

Veidi guugeldades leidsin foto oma tulevikust. Järgmisena tuleb roosa kleit. Umbes nagu sellel onul siin.

Ainult et natuke litsim.

liiga hale et jagamata jätta

Esiteks. See kes pani otsingusse ” indrek feldman” (ja jõudis siia)   – ma ei taha teada.

Ningteiseks,”сексуальный дед мороз” – tema elab Lapimaal.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Kuna ahnus ajab upakile, käisin tätoveerisin silmajooned ka. Ettevalmistuseks kakkusin oma kuradi ripsmepikendused maha. Silmad täitsa kiilakad, sest ripsmetest jäid aint paarimillised rootsud järgi.

Ning.

OMG milline kuradi piinamine poolteist tundi, aga  üha enam paiste minevate vihmaussilaugude üle ei saand tätoveerijaga koos irvitamata olla. Haledusest viskas oma autoga mu maja juurde ära, sest “tra sa oled ikka nii hirmus” 😀 😀

Pimedal tänaval iminesed põrkasid eemale, sest pidasid narkariks. Või aknoolijoodikuks. Koju jõudes oli veits tagasi tõmmand.

Aga.

Tõestusmaterjal: tund aega pärast (peeglist paistab hoopis hirmsam):

 

Nagu dauni lapsuke. “Lainerijoon”, mille pärast kogu piinamine ette võeti, ei paista (nagu näha) veel paistetuse tõttu välja. Ülespoole saab vaadata ainult sõrmedega luuke kergitades.

Ja ühe korra peab veel piinamisele minema. Üle tegema. Õõh. Raske on see elu, kui oled krokodillina sündinud. Vt ka selgitav illustratsioon siit.

Will report progress.

Seniks:

mida sina oled täna maailmarahu nimel teinud?

Kohtusin ammuse netituttava-foobikuga, kes on vahepeal tubliks tupsuks hakanud ja isegi suudab süüa midagi muud kui maitsestamata jogurtit ja maitsestamata lõhet. Hiiglaslik edasiminek. Julges isegi näost näkku kohtuda ja ei põgenenud röökides. Võibolla kunagi isegi julgeb alkoholi proovida. Võibolla.

Siis juhtus selline asi, et -7 kg (koguaeg antibiotsi ei jära siis jäksab rohkem spinnis käia). Püksid on natuke lofkamad jalas, muidu pole sittagi aru saada.

Üldise tuunimise vaimus lasin seepeale kulmud tätoveerida.

Enne – hale  udukulm:

Enter- väike Rumcajsi kulm (ja efektsed silmaalused kotid) – check. Pea on veits viltu, kulmud ise on täitsa pööfikt.

Nüüd ei pea enam kajakaid õhupüssiga hirmutamagi, pistan lihtsalt pea aknast välja ja kukuvad kivina.

PS. Olete  muidu jahedamaks ilmaks valmis?

tu puta madre

Nägin unes, et Supernahkhiireonul oli pesupäev. Ootab suspede väel keepi ja kostümtshiku kuivamist, õhus levib kerge Ariel och spliin ning kõhulihased näevad ilma atribuutikata sitad välja. Tõmbasin rinnakarvupidi trepist alla, murdis kaela.

Järelikult ilmamuutus tuleb.

Misiganes õitsev asi, mis mulle kõrikrampe, vesipäisust  ning näkku ja ebatsensuursetesse kohtadesse kärntõbe  tekitab, hakkab vist õitsemist lõpetama.

Kusjuures kolme sorti allergiatabletid ei leevendanud. Aint valge-punaselaiguline kärnas lõust paistetas veel rohkem üles ja tuntav kohaliku tuimastuse efekt 24/7.

Võibolla kasvab isegi nägu ajapikku tagasi pähe.  Ebatsensuursed kohad ei pruugi samas kahjustuste ulatuse tõttu tagasi kasvada.

Ja ütleme nii, et kollektiivselt pole värkide taastumist sugugi kergem oodata.

do not be sad for people. they will all die

Juhtusin sõitma varahommikul sõbralikku vennasvabariiki. Praamiga.
Praamil on kohvik, kus on idiootselt väikesed lasteaialauad väikeste lasteaiatoolidega. Istusin sinna (oma äärmiselt ontlikus nunnakleidis, millel on hoora dekoltee) ja tundsin ennast gulliverina.

Möödakäijad vahtisid. No ikka väga vahtisid. Ja mitte just heakskiitva pilguga.

Ma mõtlesin et persse nagu. Nii suur ma ka ei ole et niiviisi peab vahtima. Vahtisin tra-mis-on-nahui-näoilmel vastu, lõug õieli.

Kui  praamisõidu lõpus püsti tõusin, selgus.

Mu (äärmiselt ontliku nunnakleidi, millel on hoora dekoltee) küljel on lukk, mis ulatub kaenla alt reieni. See oli kinni tõmbamata jäänud.

Lihavõtted noh.

Misasi aitaks säärelihase krampide vastu? Öösiti ärkan röökides selle peale üles, et varbad on talla all. Ja siis päeviti lonkan peale.

feminismi feil, pealetungivad peded ja maksatsirroos

Püüdsin täna värvipurki lahti saada oma  viisteist minutit. Märatsesin veits. Tuli hüpeldes duud ja tegi faking purgi möödaminnes elegantse isase kämblaliigutusega lahti. Persse.

Aitäh, Imre Sooäär, sain su sõbrapäevakaardi kätte. Kui ma õigesti mäletan, oled sa Maret Maripuu G(ay)B(est)F(riend).  Mul oli selline keska ajal. I`m too old for this shit. Ja Pädastes on muide sitad (ja väikesed) söögid-portsud. Mul pohui, mida kuulsad geisöögikriitikud ütlevad.

Mul pole külmkappi (viskasin välja). Ega pliiti (viskasin välja). Veekeetja on. Sellest tegelikult täiesti piisab.

Pärast päev otsa asjade värvimist jõin just ära pool klaasi veini (Gracelandi Strawberry Fields) ja olen TÄIESTI TAHMAS (jep, mul on jätkuvalt veel midagi värvida. Ja õnneks ka juua).

Juukseid peaks ka värvima. Talvejope näeb välja nagu oleks selles kodutud mõned aastad maganud. Küünealused on täis värvi,  vuugitäidet ja kurat veel  teab mida. Dushi alla peaks minema.

Võibolla homme.
Nüüd tahaks võtta mingi idiootse monotoonse mängu (a la bejeweled vms) ja seda nüri näoga toksida kuni pilt tasku läeb.

PS. Need kes kirjutasid, et tahavad kommenteerida ja miks ei saa. NO NÜÜD SAAB, raisk. Aga kurat, kui nüüd ei tule kommentaare siis panen kinni kogu kommentaariumi. Forevah!

NOH!

tjah

Kui kolleegid hakkavad su mahaunustatud kontoritarbeid tagasi tooma põhjendusega ” see lõhnas sinu järgi”, tuleb kaaluda, et ehk peaks omale edaspidi veits vähem parfüümi peale valama.

A ja  muide,  ideaalne naine on jõukas püsimeigiga seksisõltlasest  buliimik-pohuist.

sheerime kama

Aka Kroku on põrutada saanud.

Ehk siis. Mul on uus kosmeetikakott. Algne otstarve oli koolieelikute pinal vms (ei, ma ei võtnud seda vägisi mõnelt lasteaialapselt – tatt täitsa vabatahtlikult loovutas).

Kes tahab, võib sellest mingi  eideka meemi välja imeda.

fäänsi shmäänsi

Suurte paberikääridega annab vägagi edukalt maniküüri teha.

Järgmine väljakutse: nõudepesushvammiga küüsade lakkimine. Põrandalakiga.

tõehetk

Kaalusin  röögatult madala hargivahega pükste ostmist. Selliste, kuhu täiskasvanute pampersid vabalt sisse mahuksid. Näitasin plaanitava ostu pilti sõbrale.

“Ära osta. Niukseid pükse võivad kanda ainult noored ilusad tüdrukud.”

Sõber. Tõeline.

Blog at WordPress.com.

Up ↑

Mallu jaburdab

Väiksest Marist, kassidest, suhetest ja kõigest, mis tuska teeb või rõõmustab

Pärdikute päevaraamat

Feel no evil. Fear no evil.