teateid eriolukorrast

Eriolukord on nagu pidev täiskuu. Psaikode erm, eripärad, võimenduvad ja ühtlustuvad.

Kodukontorile vaatamata on  kolleegide puhul sama tendents. Tavahullud on nagu perse torgitud. Sihuke pask ja kätsh käib meilides ja skaibis. Meenutab delhvi kommentaariumi pruune seinu.

Üks mingi probleemrase põhimõtteliselt kindlustas selle, et pärast lapsesaamist tema töölepingut ei jätkata (mitte et ta enne oleks normaalne olnud).  Olen püüdnud ette kujutada, milline see mees on, kes sellele segasele juba teise lapse otsustas teha.

Muud paniköörid kirjutavad kilomeetripikkuseid hüsteerilisi “arvamusi” “olulistel teemadel” nagu dokumendihalduse korra minor täpsustused.

Suur hulk on avastanud, et kurat, siin võib ju koondamiseks minna. Ja vehivad rämedalt tööd teha – kõike seda mida nad on siiani venitanud, kõrvale jätnud, eiviitsinud.

Normaalsed lähevad korjavad murulauku ja teevad pestot. Ja toovad mulle maitsta. (Kiidan igati heaks. Jäi puudugi.)

Mingeid projektitöö pakkumisi laekub. Et tule tee natuke meile hjuuman rissoorsi. Koondamist pole keegi veel tahtnud teha. Raha maksavad ka. Mi laik.

Allergiarindel: keegi võiks soovitada toimivaid allergiaravimeid. Sest antihistamiinid on tegelt unerohi. Ma ei saa neid võtta päeval kui ma pean püstijalu olema. Kärnas olemise ja  DNA levitamise nahakõõmapudisemise vastu aitab ainult psoriaatikute steroidisalv.  Paar kuud kestnud nohu leevendab xymelin (allergodil on lihtsalt pointless pask).  Xymelin tekitab “ravimipõhjustatud riniiti” sest ilma selleta peale paari päeva harjumist enam üldse hingata ei saa. Aga kuna muidu ka ei saa siis pohui. Sest hingata mulle meeldib.

A te vaadake parem kuidas üks nunnu alamõõduline magamapanekust päästetud  puuma elab kuskil Venemaal mingite nunnude inimeste juures.

võrk

updates

Kõigepealt olulistest asjadest. Eksperiment “jalakarvade kasvatamine rannahooaja väliselt kuna seelikut ei kanta” on lõppenud muljetavaldavate tulemustega. Selgub et kui septembrikuus viimati vahatada, on 11.märtsiks tulemus 1 cm tihedat võsa. Nüüd võib hakata beezhi läbipaistvaid sukki kandma ja sellega langetatud metsa efekti kategoorias edukalt esineda. Niitmine toimub 1.aprillil pidulike tähistamiste ja ovatsioonidega. Kesse lubas enne mahalõikamist need patsi punuda.

Nunnumeeter põhjas:

Pilt

Huuli käisin vahepeal tuunimas. Nüüd näevad välja sama kriipsud, aga vähemalt natuke päris inimeste huulte moodi. Pardikat ei ole ega tule. Pilti ei pane.

Magamiseks jääb töö- ja koolitempo kõrvalt veidike vähe aega. Klaarime klaasikese Rieslinguga paar korda nädalas.

Kevade tuleku puhul koorus nahk maha kogu lõustalt ja  kerelt (iga-aastane kevadetulekuga kaasnev fenomen). Kestendame nagu madudele kohane.

Muu tühja tähja osas: käisime veebruaris hullude naabrite Saagaga seoses kenasti politseis, Kesse kirjutas seletuseks lause “ma ei ole väärtegu toime pannud”, küsisime nõu kuidas vältida seda et Hull Mõrd jälle mingi hoo käigus kuskilt midagi kuuleb ja seetõttu raudpoltkindlalt meie peale kaebab. Soovitati ise kaebama hakata. Väga konstruktiivne. Väärteomenetluse protokolli siiski veel ei koostatud, öeldi et uuritakse edasi (st 6.detsembril väidetavat 10? minutilist musa? millalgi varahommikul? mis kostis tõenäoliselt ainult Hullu mõrra peas). Südantsoojendav teada, et maksumaksja raha tõeliste kuritegude uurimise peale kulub.

Tsutufrei!

kas sina oled juba nõudepesumasinas kana küpsetanud?

Helistati entusiastlikult ja kutsuti naisjuhtide konverentsile “Tegijad tussud*” alateemaga “Me oleme nii ägedad**”.

(Soodushind Teile on 173 eurot (km-ga 207.60 eurot), täishind 237 eurot (km-ga 284.40 eurot))

Mis toimub – halleluuja! – kaheksandal märtsil. Ilmselt on korraldajad enda meelest tulnud välja ülikõva võttega, sest tüüpilised “asjatundjad ja arvamusliidrid” on lauale löödud: psühholoog Hiigeltiss  räägib kui äge on naine olla. Mingi virma keskjuhttussu seletab, mismoodi on võimalik üheaegselt töötada ja – õumaigaad! – kellegagi koos elada ja mis kõige hämmastavam- isegi järeltulijaid sünnitada! Seda kõike  igapäevase tapva paberimäärimise kõrvalt, kujutage pilti.  Tee need neli asja, siis tuleb GREIT SÕKSESS. Sõbralik Serjozhakene räägib pedohabeme välkudes salapärasel toonil, kuidas emased on ikka  elajad. Eriti Tegijate Kanade autasustamine (kriteeriumid jäid ebaselgeks) toimub enne kohvipausi.

Mineeeee.

Kui kõvasti sa irvitaksid lõugaks võrdõiguslikkuse volinik kui mehed oleksid Nokukonverentsi teinud?

Ja siis linkis üks mulle sellise artikli. Kümnesse.

* tärnike

** oi kaks tärnikest!


emolapsukesed ruulivad, raisk

Kontakt Kristel © ütleb
oota
OOOTA
kas ma rääkisin sulle, mida ma siis tegin, kui mul oli terve päev halb tuju ?
ja ulgusin nutta ja nägu oli paistes
niisiis
läksin muidugi karnevalipoodi ja ostsin endale karvased kassikõrvad
ja panin need endale pähe
ja tegin väikese avarii
ja ei saanud aru, kas ma sõitsin kellelegi sisse või mitte
ja tüüp tuli autost välja
ja ma läksin siis ka .. sädelevad kõrvad peas ja nägu paistes
KAS MA SÕITSIN SIIA SISSE VÄ
ja tüüp ütles lihtsalt – HEAD PÄEVA, läks tagasi autosse ja sõitis minema

hetk, mul on pilt ka kõrvadest

over

Ma ametlikult praegu lõpetasin imestamast inimloomade värdjalikkuse üle. Tänased kaks omavahel mitteseotud (aga muidu totaalselt ühtekat) keenjust nihutasid igasugused piirid valgusaastate kaugusele, rääkimata siis kulmutõstmislävest.

armastusavaldus kopale

Täna, viie paiku õhtul Raekoja platsis, tantsis üks kutt kopaarmastuse tantsu. Võimsalt aeles. Kopa otsas tuuseldati teda viie meetri kõrgusel ka päris hoogsalt ringi.

Vidju on siin.

kutt kopaga 1 kutt kopaga 2

слов нет только буквы

Sünnipäev oli umbes nagu Oktoberfest, ainult et rummiga.Roosid olid seekord rohelised. 

Kui turult maasikaid ostsin siis kutid pakkusid, et viskavad mind koju ära.

Sest?

a) ma näen nii iidne ja pude välja;

b) ma tundun juba selle taseme meesisenditele approachable.

Masendav.

um

pühaba

Joodiksõbrad helistasid, küsisid et kle, kas järgmisel aastal emadepäeva tahad? Kui jah siis vea oma munasarjad siia , teeme ära. Lubasid igal emadepäeval helistada pärast ja värki. How cute is that.

räpane värk

Oo kui lumi oleks pori. Või shokolaad. :)

Hoovis oli lumi üle põlve. Rasvatihased olid sigahäppid.

Tänane hommikuvõimlemine toimus taksoga.

Siis istusin korraks rooli ka, sest taksojuhi lükkamisvõime oli  suurem.

I push like a pussy.

Meerika sõps helistas, ütles et ta tegi shokolaadikomme ja tahab osa mulle saata.

“Do you have a favorite kind of candy?”

– “Yes. Any.”

Saatsin talle foto tänahommikusest lumelinnast.

Ta pakkus, et saadab mulle üheotsapileti Californiasse.

Kohv haiseb nagu koerahigi.

novembri avalöök

Jõime koos hommikukohvi. Läksin tööle. Lõunapausi ajal Õnnepaleesse. Seal oli külm. Ja vanaaegsed radiaatorikatted. Ja siis mingi vanamees klimberdab Mendelssohni. Ma läksin kohe tigedaks.

“Ei tule külalisi. Fotograafi ka pole. Ei ole sõrmuseid.”

Registreerijahistrioonik /ilmateadustajaonkel oli tohutult pettunud, et tal pole rohkem publikut. Luges oma ülespuhutud teksti ja tundis end sitasti, sest ma passisin teda halvakspanevalt. Ja siis kella. Ja siis teda.

Küsis esimesena härralt, kas ta nüüd ikka tahab. Siis allkiri.

Mees esimesena. Tore.

Kogu asi võttis aega 4 minutit.

Abielutunnistus anti ka talle. Et nagu, ma muutusin kohe olematuks või?

Tõmbasime jeed.

Välja jõudes näpistab ta mind tagumikust ja irvitab:”See on nüüd minu oma.”

Läksime lõunale. Magustoitu ei võtnud.

Palju õnne?

prussakaküpsised

Eile otsustasin pärmitaignasaiu küpsetada. Esimest korda. Vanadus ilmselt on mu ajusid pehmendanud.  Retsepti otsisin netist, mingi pärmitaigna-rosinasaiad vms. Aga kuna ma üles ei kirjutanud, siis kõik komponendid panin tunde järgi.

Saiad my ass.

Sitta nad kerkisid ka ju. Niuksed kollased küpsisemoodi kägarad tulid hoopis, sisse pistsin datleid ja peale mäkerdasin meemartsipani. Kokkuvõttes nägid välja nagu laialiastutud kassijulgad, mille sisse on hiigelprussakas pesa teinud ja paistab natukene välja (dattel läkis kahtlaselt sees).

Aga maitses magus. Kuhu see pärm sealt seest kadus, ma tõesti ei tea.

Tarakanipesaküpsiste retsept on alljärgnev:

pool pakki pärmi lahustada soraka sooja piima sees, lisada nats suhkrut ja soola, natuke majoneesi, tunde järgi mune, pakk maisijahu , kuskil kuus-seitse klonksu õli. Oodata kuni pärm kerkib (ei kerki). Siis oodata natuke veel (ikka ei kerki). Siis mökerdada õlisele küpsetusplaadile käkid, mille sisse on midagi magusat või soolast keeratud, litsuda nad laiaks. Enne kõrbemist välja võtta. Ja edasi on juba sügavalt isiklik probleem, mida nendega peale hakata.

magushapu

Keskealine, väga  tõsine meesterahvas fotopoes, uurib jupp aega erinevat kraami, kissitab silmi.

Müüja küsib lõpuks:”Saan aidata?”

Mees mõtleb natukene ja ütleb:”Ma tahaksin fotole raami osta, aga….teil on siin ainult sellised kallid kus pilt on juba sees. Ma mõtlesin et … kui ma ilma selle sees oleva pildita ostan, kas siis on odavam?”

Müüja, eriti viisakalt ja hästi aeglaselt (püüdlikult naeru tagasi hoides) : “Tegelikult see pilt seal sees on lihtsalt info jaoks.”

Mees: ”Ahah. Aga mis mõttes info jaoks?”

Müüja, juba pingutusest murduva häälega: ”Noh et millises suuruses pilt umbes raami sisse mahub või nii.”

Mees: ”Ahah. (Pikk paus) Et siis ei saa odavamalt jah.”

Ma panin jooksuga välja, ei suutnud enam. Müüja amet on ikka kuradi raske.

Iseenesest huvitav, kas ta mõne endale sobiva pildiga raami leidis.

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

Mallu jaburdab

Väiksest Marist, kassidest, suhetest ja kõigest, mis tuska teeb või rõõmustab

Pärdikute päevaraamat

Feel no evil. Fear no evil.