Sain mõni aeg tagasi kirja ühelt väga popilt IT valdkonna ettevõttelt, kas ma sooviksin vestlusele tulla, nemad leidsid elektroonilistest avarustest minu CV. Ametinimetus oli korporatiivselt pikk ja segane, aga no niipalju oli mõistetav, et ikkagi HR. Küsimuste peale öeldi, et nad kohapeal seletavad. Fain.
Vestlusel paluti kõigepealt põhjalikult oma töökogemus lahti rääkida. See on tavaliselt sitt märk, sest tähendab et värbaja pole viitsinud su CV-d läbi lugeda. Ma siis jutustasin üle, kus ma HR-d olen kunninud ja mis põnevaid arendusprojekte teinud jne.
Ja siis. Kõigepealt küsiti hästi ettevaatlikult, et kas ma excelit ikka olen lähedalt näinud. “Aaga Outlook?” Siis selguski, et nad otsivad andmesisestajat, aga pole päris kindlad, kas ma kvalifitseerun. Sest värbajatele tundus, et ma peaksin pelgalt nende logo pärast olema nõus kasvõi peldikuid koristama. Ja mu varasem kogemus tähendab neile tõlkes, et arvutame arvelauaga ja ratast pole veel leiutatud.
Midagi nii lõbusat pole minuga vestlustel varem juhtunud. Suutsin pakutud ametikohast keeldudes enamvähem viisakaks jääda, kuigi naer kippus peale.
Läen nüüd lähen põristan dzhunglitrummi koosolekul ja üritan oma kivikirvest mammutipüüdmiseks jätkuvalt teravana hoida.
Tsutsufrei.
kaluriprobleemiga joomisküla 