freakshow

Juhtusin vaatama õuduspõnevikku”Totaalne muutumine”. Kes pole näinud, siis see on see koht, kus asotsiaalidel esimest korda elus nägu puhtaks pestakse, pea ära kammitakse,  hambaharjast puutumatutele hambarontidele kroonid pannakse ja siis terve asotsiaalide suguvõsa karjub teda nähes ÕUMAIGAAD ja uluvad.

Käsi suu ette pannes, muidu pole õige. Kõige kõvemini röögivad nutta vanemad, kes oma lapsele pole elementaarseid hügieeninõudeid suutnud tutvustada. Ja oma väikestele värdjatele raatsinud hambaklambreid osta ega vinnikreemi. Peksta tuleks. Kõiki.

Omapärane, et enamusel neil räpastel monstrumitel on suht inimesemoodi mehed või naised ja lapsed. Või on neid eelmistes saadetes juba tuunitud?

Lemmikdialoog:

Arst:”Sa oled 19, sul on neli ja pool hammast ja needki kõverad ja mädanevad. Miks su hambad nii halvas korras on?”

Patsient:” 5 liitrit limpsi päevas,  hambaid pesin eelmisel aastal korra. Mismõttes neid saab plommida.”

Kuigi vahet pole, pestud asotsiaal läheb ju tagasi oma prügihunnikusse, avab natuke  uute hammastega õllepudelikorke  ja näeb kolme päeva pärast samasugune välja.

Ja neil on see õigus.

tummfilm

Läksin maksuametisse kaasa sõpsi FIE värki lõpetama.   Ta luges nende lehelt välja, et seal peab.   Printis avalduse välja ja puha.   Hargnes järgnev tegevusteahel.

Võtab numbri, läeb leti juurde, ütleb ametnikumutile tere.
Mutt tere vastu ei ütle. Üldse tema poole ei vaata.

Sõps annab üle leti avalduse.

Mutt vaatab avaldust, lööb kuskile programmi midagi sisse.

Rebib avalduse puruks ja viskab prügikasti. Sõnagi ütlemata.

Me vaatame sõbraga mutile samuti vaikides, aga intensiivselt otsa.

Keegi pole talle ilmselt aastaid otsa vaadanud. Silmside ehmatab teda.

Mutt mõtleb natuke ja kraaksatab: “ME EI TEE SIIN SEDA.”

Põrnitseme edasi.

“MA EI TEA KUHU TE PEATE MINEMA!”

Passime teda jätkuvalt.

Toksib vastumeelselt arvutit ja ütleb kiirelt, aga kadedalt: “Äriregistrisse.”

Tase. Tegime kannapöörde ja läksime välja.

Kindlasti rääkis ta pärast kaasmuttidele, et kui ebaviisakad kliendid tal olid.

Bad J Disease Killah

Seoses mõnes lähivabariigis ringitiirutamisega on tuharapiirkond istumisest poolsurnud.  Kusjuures, unustasin koju nii passi kui raha (võtsin vale käekoti kaasa), ning  teksataskust leitud 25 eeku oli kogu plekk, mis sõidu kestel kulutasin.  Statoili latte. I vsjo.

Ei hääletanud, ei maksnud transpordi, ööbimise ega toidu eest sentigi. Ometi anti kolm korda päevas poolvägisi süüa ja väga individuaalne transport sinna, tagasi ja kohapeal. (Ei eeldatud vastutasuks seksuaalteenuseid  ega midagi.)

Go figure.

Ja loomulikult ärge unustage Vello horoskoopi tsekkamast.

tolerantsusest

Pideva venelaste, juutide, tshurkade, homode, neegrite, noorte, vanade, paljulapseliste, lastetute, armukeste, kodukanade [sisesta omal valikul lisa…] tümitamise peale ajakirjanduses ja kommentaarides tuli mulle üks lugu meelde. Selle anekdoodi rääkis psühholoogia õppeõud kunagi loengus illustreerimaks avalikku ja varjatud diskrimineerimist.

Sõidab USA lõunaosariikides buss ja valged protesteerivad: nad ei taha mustanahalistega koos sõita. Bussijuht ütleb:”Minu meelest olete te kõik rohelised. Nüüd palun helerohelised istuge ettepoole ja tumerohelised taha.”

See bussijuht oli muidugi libe sell. Aga eks tolerandid käituvad tihti sama sitapäiselt äärmuslikult kui äärmuslased ise. Sest see kes kuulutab et ainuke tõde on tema oma, ei saa olla tolerantne eksole. Õige tolerant peaks tolereerima ka mittetolerantseid. Üks tolerantsuse pehmeid määratlusi: selle mittevälistamine et ka teistel võib õigus olla. Rääkimata sellest et raudkindlaid järeldusi tehakse pea olematu info põhjal.

No ja üle teatud piiri on tolerantsus lihtsalt pohuism. Nii et mine võta kinni.

lihtsad soovid

A WOMAN’S POEM:

Before I lay me down to sleep,

I pray for a man, who’s not a creep,

One who’s handsome, smart and strong.

One who loves to listen long,

One who thinks before he speaks,

One who’ll call, not wait for weeks.

I pray he’s gainfully employed,

When I spend his cash, won’t be annoyed.

Pulls out my chair and opens my door.

Massages my back and begs to do more.

Oh! Send me a man who’ll make love to my mind,

Knows what to answer to ‘how big is my behind?’

I pray that this man will love me to no end,

And always be my very best friend.

A MAN’S POEM:

I pray for a deaf-mute gymnast nymphomaniac

with

huge boobs who owns a bar on a golf course,

and loves to send me fishing and drinking.

This doesn’t rhyme and I don’t give a shit.