Ei triigi pesu, prügi välja ei vii, ei viksi saapaid, ei pese põrandaid ega nõusid. Mees teeb. Enne krooksumist teatan et rsk milline krooks nüüd tuleb, kuula. Kasutatud sokid viskan põrandale. Ta korjab. A see-eest ma imen hästi ja armastan süüa teha. Fair deal.
Pühendusega kõigile ägedatele blogijatele, kes on oma kuradi huvitavad kajamid parooli alla pannud nii et ma enam ligi ei saa. (Ja parooli pole raatsinud anda)
Einoh, vähe ei ole andekas nimi mulla- ja kopatöid teostavale ettevõttele: OÜ Riksil on kopp ees .
Äriregistrist leidsin veel: MTÜ Kollane Pardike , MTÜ Lonkava Hundi Koda, Kultuuriselts Ketaspidur ja OÜ-d Sigalahe, Unematti (kustutatud),Krampija, Vasakult Esimene, Püha Lehm, Tige Tikker, Karvamari.
Kui mütsi/pesupulbri/pesupehmendaja valmistaja jätab tellitu eest maksmata, aga nunnule tibile (ja meikarile, kaameramehele, reklaami projektijuhile jpm.) tuleb ikkagi nutsu ulatada.
Stsenarist võiks ravimeid vahetada. Eriti sitt tripp.
Edit. Soovitust võib laiendada rezhissöörile ja kogu ülejäänud pundile. Panid koos pulbrit ja kolmandal hommikul ütles üks:”Kopterid….on nagu…draakonid. Ainult nad …ei söö inimesi.”
Ja välja tuli kolmekas, “Mad Max” meets “Jurassic Park” meets “Men in Tights”.
1. Inimesed on üldiselt nõmedad. Kui väga just ei pea, siis suhtlen piiratud hulga tüüpidega. Nägusid teha suudab üheksast viieni. Ja sedagi üha vähem. Kui tundub, et üldine foon on paranenud, oled ise nüristunud.
2. Kui need, kes mind sõbraks peavad, üksteist tunneksid, oleksid nad väga häiritud. Sest igaüks märgib mingit osakest või külge minust mis teistega absoluutselt ei sobi.
3. Sõltuvus ei ole teema. Asjadest loobuda ja inimesi nahui saata on kõige lihtsam asi üldse. Edasi tegeleda, suhelda, püüda, on vaev.
4. Mulle meeldib kui on “ora perses” ja kuskile kiire ja huvitav on. Olen jah kannatamatu elukas. Mölutamine on reeglina frustreeriv.
5. Pessimism on lõppkokkuvõttes rõõmustavam kui optimism. Kui on õigus, saab rahul olla. Kui eksid, veelgi parem.
6. Mul kiiluvad asjad kinni. Ja niikaua kuni mingit teemat/inimest/sündmust pole endale huvitava piirini teadma saanud, ei saa ma magada ka mitte.
7. Osade inimeste naha ja higilõhn on erutav. Kesse näiteks lõhnab fantastiliselt. Lõhna järgi ma ta valisingi. Ja riistapikkuse, höhöhö.
Boonustõde. Minu täisjootmine ei anna mingeid lõdvakummilisi eeliseid. Alko mõjub nagu epiduraal.
Õhtune riesling tekitas hommikuse pannkooginälja. Peaaegu tegingi pannkoogitaigna, siis muutsin meelt ja pistsin ta ahju. Tulemus on koheva karaski moodi.
3-4 muna
klaas e 200 ml (hirsi)jahu
pool klaasi kaerakliisid, ikka tervislikkuse mõttes
küpsetuspulbrit
suts meresoola, veidi suhkrut või muud magustit
pakk (100 g?) purustatud arahhist või muid seemneid-pähkleid
suurem õun või paar pirni, väikesteks kuubikuteks
õunale-pirnile seltsiks ohtralt kardemoni ja võibolla ka kaneeli
piima, nii et oleks pannkoogitaigna/hapukoore konsistentsiga (üsna vedel)
Lasta veidi seista, et küpsetuspulber kickiks. Pista mitte väga kuuma ahju keskele ja hoida seal niikaua kui tummisem beezh on. Väga pruuniks ei tohi minna, tuleb kuivik.
Manustada otse pannilt, sooja kakusektoriga kohupiimakreemi kausist peale koukides. Väga luks.
Edit: secret ingredient jäi puudu. Kolm kopsikutäit proteiinipulbrit. Ma siiralt ei oska öelda, miks ma seda taignasse surasin, aga tulemus jäi meeldiv.
Väike reboot toimus. Tapjagripp niitis maha kaheks nädalaks, mind ja Kesset korraga. Kodune elu meenutas sutsu pandakarude puuri. Väga aeglane ettevaatlik liikumine. Lämmatav püsiköha. Kessel oli palavik ka, aga mul ju immuunsüsteem puudub ja minu temperatuur oli 36,3 C. Paaritunnised ärkvelolekuvaevlemised. Null sööki. Null ravimeid. Ohtralt kummeliteed. Neli kihti riideid seljas lõdisemine. Aegluubis jörin. Arutlemine, kas on mingi kehaosa, mis ei valuta. Ei ole. Mõtted venivad nagu tatt ja tati ümber. Tatt on muide vajalik haisublokeerija. Et mitte ära minestada iseenda püsihigistava kere asotsiaalilebra peale.
Igatahes. Kui kogu maailma kurjus oli minust pooride ja nina kaudu väljunud ja ma olin selle dushi all maha kraapinud, hakkas sitaks kerge, lausa eufooriliselt hea. Füüsiline tulemus on miinus neli kilo (tõlge: kui enne olid biitsepsid siis nüüd pole sittagi) ja üks riidenumber. Süüa ei taha muide jätkuvalt.
Halleluuja.
Trennisaal on jälle täis uusaastalubajaid. Neid kes otsustasid oma düstroofilise/pekise/deformeerundvedela kerega midagi ette võtta ja 1.jaanuaril kell 00.05 (pärast viimase torditüki kugistamist ja viimase pudeli peedi hävitamist) otsustasid et NÜÜD, SEL AASTAL juhtub see, mida pole veel kunagi juhtunud.
Ei juhtu ka sel aastal, sõbrakesed.
Enne seda kui ka uusaastalubajal toimub äratundmine, et midagi ei juhtu, möödub paar nädalat järgmisi tegevusi sooritades:
- on hullunud näoga siia-sinna siblides, veepudelite otsa komistades, varvastele astudes jms sihitult tõmmeldes kõiki häiritud (sealjuures treenerilt ega teistelt kohalviibijatelt abi või nõu küsimata);
- ca pooleteistminutiste trampimistega ära lõhutud pooled käimislindid (seejärel sitapäiselt minema hiilitud);
- pelgalt peale istudes higiga rõvedalt üle ujutatud kõik muud vabad trenniseadmed (sealjuures järjekindlalt mööda vaadates paberkäterättidest ja puhastuspritsist, mida normaalsed inimesed nimetet tagajärgede likvideerimiseks kasutada oskavad);
- kui eelnevas olukorras juhatatakse sõbralikult puhastuspritsi suunas, vihaselt puhisetud ja riietusruumi poole tormatud (kindlasti ka sorts tatti pritsitud (Perekooli foorumis) trennis ülbavate mõrdade suunas).
Aasta esimesel kuul 99% uutest tulijatest aasta teise kuuni välja ei vea, olles vahepeal kõigil püsikundedel ajud ära nussinud.
On the bright side: suure hulga idiootide puudumise tõttu ongi veebruar alati kuidagi eriliselt tore ja hea.
Ja ärge nüüd uluge, et ma teen paksudele liiga. Pekkidel pole jobutamisega midagi pistmist.
Pole ometi vaja oodata jõule, et end kandiliseks õgida.
Krokustasin Tosca koogi . Number 12 tähistab aeroobse koormuse tunde, et koogi tekitatud kilo pekki maha higistada. 6000 kaunist kalorit.
Suhkur tuleb asendada martsipaniga (200 g suhkru asemel 100 g martsipani, lõikuda ja või sisse sulatada). Taignasse läeb veel 4-5 suurt mandariini, blenderiga purustatud. Koogikatet pole kunagi küllalt: topeltkogus võid ja mandlilaaste + pakike kuivatatud mangosid (lõigutud). Ja martsipani. Või paar supilusikatäit keedetud kondenspiima. Sssssigahea.