am i alcoholic or yes

Tänased nunnuotsingud:

oled prügikasti emane

 tussu imeb

persenuss

milline sitt sõber sa oled

gluteenitalumatus perse valutab

silmapilk kaks

Tegin väikestviisi muffineid jälle. Et nagu, kord nädalas kuus võiks toiduvalmistamise…öm…riistu ja kaadervärki kus asjad küpsevad, kasutada. Keegi ei saa öelda, et ma pole andnud panust koduvärgindusse! Rummi-rosina kakud pidid tulema, aga ma jõin rummi ettevalmistuste käigus ära. Seevastu tekitasin mingi glasuuri, mis nägi välja nagu oleks keegi, kes on söönud shokolaadi ja pähkleid, muffinitele oksendanud.

Ja tussu, sõbrakesed, ei ime mitte.

whore-o-ween

Halluviin on teada-tuntud ettekääne lasta sisemine lits valla. Vaatamata outfitile.

Kergete elukommetega laip-pruut, imejas (veri ja muud kehavedelikud) medõde, stripparnõid, liputaja-luukere.

Mõnna.

Mul on ikkagi kõige horrorim kostüüm.

I´m going as myself. The boobless fuckoholic.

joogiabi – you`re doing it wrong

 Tahtsin Tosha postituse peale veinineelusid rahuldama minna ja tormasin koduväravast välja, õhtul kella üheksa paiku.

Värava kõrval on sikspäk Heinekeni. Ja ei ühtki hingelist.

Kõik teavad, et ma olen alkohoolik?

Õlu sisaldab gluteeni! Tooge teinekord riojat! Kastikese.

Aga aitäh igal juhul anonüümsele annetajale, kiiduväärt algatus.

Kesse lubas konsumeerida.

concious effort

Püüan juba kuu aega minna uusi passifotosid tegema. Iga kord tuleb hilinemisega meelde, et (ülemise otsa) riietus peab olema heledat värvi. Ma pean selliseks ennekuulmatuks asjaks ekstra valmistuma ja ostma näiteks, oh õudust, valge särgi.

Ühes söömiskohas on juurvilja püreesupp, mida ma alati tellin, kuna juurikad on tervislikud, lahjad ja gluteeni ei sisalda. Kahtlaselt tihke ikkagi. Küsisin mis seal veel sisaldub.  “Vahukoor”.

Pole vahet, kui teha vahete-vahel ekselinussimises vahe. Niikuinii muule keskenduda ei õnnestu. Huvitav, kummal enne aku läbi kärssab, läpparil või mul.

Kesse  üritas täna tubli olla (tõlkes: sitt algus). Nägu peas peeretamas, teritas mu silmapliiatsit. Selleks ajaks kui ma peale sattusin, oli pool pliiatsit ( pehme sisu!) prügikasti teritatud. Vaikselt mõmisedes: vattafak, miks ta katki läheb? aga raius kirvetööd edasi teha. Röögatasin. Solvus.

Miskipärast tuli peale trenni õudne tigeduseuss peale. Vbolla seetõttu, et täna on septembrikuu esimene täiesti kaine õhtu? 

Edit: Mitte päris. Lõuna ajal sõin liköörikomme. Hea, et kainuse probleem kergelt lahendatav on.

jep

heategevusprojekt “Roju”

Klge, te olete täna kõik Roju seda postitust lugenud, eks. Ma tean, sest see on blogtrees teine.

Kui nüüd iga  lugeja oleks Rojule 100 eeku andnud, poleks tal probleemi. Sikspäki maksumus, eksole.

Siit palgapäeva üleskutse. Teeme ära. Fellow hooman bein, for fuck`s sake. Keegi tema blogi lugejatest ei ole ju ometi  totaalne türapea empaatiavõimetu inimloom.

Roju arve on pika pressimise peale saadud, 334562450000.

Nime teate te kõik niikuinii. Algul panin üles ka aga isikuandmete levitamine, blabla.

Aga nüüd konksuga küsimus. Roju, mis sa meile pleki eest vastu annad, ah?

слов нет только буквы

Sünnipäev oli nagu Oktoberfest, ainult rummiga.

Roosid olid seekord rohelised.

Kui maasikaid ostsin siis kutid pakkusid, et viskavad mind koju ära.

Sest?

a) ma näen nii iidne ja pude välja;

b) ma tundun juba selle taseme meesisenditele approachable.

Masendav.

Faking kajakavärdjad suusatavad plekk-katusel ja kiljuvad non-stop. Ja Kesse loobib neid kolinal kividega.

Must. Kill.

minu eeskujulik eluviis

Tulin just igapäevaselt jooksuringilt, 16 km. Pole eriti higine.

Janu.

Trenniriideid seljast võtmata avasin fits peedi-mineraalvee purgi ja joon seda (kapis on veel paar tükki). Kõrvale järan meega soolapähkleid ja kapist leitud juustu.

Tra, ma olen nii tubli.

Kohad, kuhu ma võiksin kolida.

igaühe õigus

Lugesin seda uudist ja mõtlesin et vaene väike, arvab et tema on ainuke purjus loll maailmas.

Ei ole.

Ma olen kainegi peaga hullemaid asju teinud.

See koolipäeva hommik, kui ma pärast järjekordset orgiat seisin mingis korteris alasti peldikuukse ees, enamvähem üleni erinevaid kehavedelikke täis (valmistudes oksendama minema), ja sisse astus klassijuhataja õde.

Kuidas ma (juba kainena) millegi tõestamiseks kolmandalt korruselt alla hüppasin. Ja pärast veel kord.

Pärast seda kui  kursakaaslastega kihlveo peale pool liitrit viina ühe hooga pudelist joodud sai, on väga kinkysid mälestusi mis sisaldavalt vähemalt kolme isast ja üht emast… öm, nägu.

Kuidas ma Kesset triikrauaga varitsesin ja teda (ja tema küllatulnud sõpra) sellega ähvardasin, kui avastasin tema ja ta eksi värsked sõbralikud  musipildid. Juba pärast seda kui ma talle massiivse lõikelauaga kallale läksin, selgus, et polnudki nii värsked. Aga no ta ei saanud eriti pihta ka.

Motherfuckeri suur juubel, mille eel 13-aastane mina oskas nina totaalselt täis tõmmata, klounimeigi pähe maalida ja juubelipidamisrestorani tuigerdada.  Kuidas lahendasin ootamatult tekkinud suhtlemisvajadust ja mis sellele kõik järgnes. Mark kõikvõimalike sugulaste ja peretuttavate ees oli igatahes täis igavesest ajast igavesti.

See, kuidas mul sümpaatse koolitusekaaslasega hämaras toas heavy pettingu käigus päevad hakkasid ja me selle alles pool tundi hiljem avastasime.

Kuidas ma Bacardi rannapeol kaasalõugajate rõõmuks  lipuposti vms otsas väga koomas peaga strippi tegin, ning vaatamata korduvale selilikukkumisele siiski üha uuesti alustasin.

Jne. Nagu ikka, rajumad asjad jätsin välja.

Muid avalikke pazoore, mis ei sisalda seksi ega joomist, on liialt palju et neid siia kirjutada.Varasem mitteammendav kroonika nt siin ja siin.

So. Fucking. What.

Nii et tibu, ära põe. Hullem on alles ees.

ai

Vedasin oma hädise kere kõrvalt baarist topeltlattet tooma. Ka teenindajatibil olid maksakahjustused näost näha. Kutid kes päevavarjusid üles panid, polnud veel magama läinud. Arutasid et hakkaks uue ringiga viina  jooma võimis. Lõuna käes juba, normaalne. Mu loppis lõusta vaadati väga mõistvalt.

Alkasside solidaarsus.

värdjad forevah

Näiliselt lõppematu eurovisiooninduse protestiks lendas mu telekas eile õhtul plaksuga õhku.

Muus osas oli ka suht õnnestunud laupäev.  Pärast kolme-nelja tundi trenni ja seejärel kolme-nelja liitrit tasandusveini tuli fantastiline idee olla vahelduseks kultuurne. Esimesest muuseumist visati läbustamise tõttu välja, teise ei lastud sisse põhjusel, et meie väljahingatav õhk mõjuks  eksponaatidele hävitavalt vms.
Väike poiss, keda ema oli öösel muuseumisse tirinud, näitas minu peale ebaviisakalt näpuga ja kilkas:”Emme vaata sellel tädil on silmad nagu hundil.”

Tubli noorpoksija tutvustas veidi hiljem oma võistluste-eelset kahekomponendilist äkkdieeti, kuhu kuulub Lauaviin (=kindel roop=kaalulangus) ja sidrun. 2 päevaga miinus 5 kilo. Sidruni vajadus jäi ebaselgeks.

Projekt “sina ei tohi mitte oma meest keppimata jätta, sest on majanduslangus ja võõrad tussud on väga sõbralikud” sai eduka alguse.

Täna hommikul püüab pea sniikilt valutada.

Rõõmustav uudis ka kõigile ülejäänud väärakatele – meil siiski on mõningad eelised.

dragonfly

Hea piparmünditee tuleb, kui panna vett ja piparmünti 50-50.

AC/DC tüüpide musavidju vaatamine tekitab mul alati hellusehooge. Nii vanad, nii koledad, ja nii pingutavad. Aww.
Nagu seenioride spordivõistlused.

Võibolla ka kokkusattumus. VH1 näitab neid miskipärast alati neil laupäeva hommikutel, millele eelneval õhtul olen liiga palju veintsi lakkunud.

eilne pidu

vana ja kõva

Inimestel on ikka usku minusse. Vähemusel, kes siis arvasid et eelistan antibiootimist joomisele. Ei.

Degusteerijatibin kupeldas mulle mõned punased hispaania pudelid, klikkisime need õhtul kanawoki kõrvale  sisse. Nagu arvata, oli pask vein ja pani pea valutama.

Kõige nunnum otsing, millega täna siia jõuti: “tuunitud vitud”

Ma olen küll, M.väljendit laenates, vanem kui leib. Aint et vananedes läen pehmemaks.

Vanaemad on teema. Toidupoe kassa juures  on tihti tungiv soov mõne penskari söök kinni maksta ja jooksu panna.  Vaatad kortsus sõbralikku vanaemanägu, lindi peal liikuvat üksikut kapsajuppi ja kõige väiksemat pakki hapukoort ja mõtled, vittu. Kuradi elu.

Takistanud on see, et nad solvuvad raudselt. Ma solvuks.

Tra, asuta või MTÜ Vanaema Väike Abiline.

Simpsonitel oli koer, Santa`s Satan`s Little Helper.

Höhö.

sõbrapäevakaart

Kaardi esimene pool:

Ja kaardi tagumine pool:

Murphy ründab taas

Karm klubiõhtu. Ööbimine kodust väljaspool. Ärkamine lõunaks, valus pohma. Meik, nagu värvipüstoliga. Pandasilmad a la väsinud hoor. Hambapastat aplikeerisin näpuga. Kaks topeltespressot sees, kogusin oma väriseva kanni kojuminekuks kokku.  Enne aga poodi sidruni ja vee järele.

Nagu taksosse istusin, lasi juht endapoolse akna alla. Muigas. Jätsin ta poe ette ootama.  20+cm kontsadel suusatades kõnniteel liiklemine,  mittesilmatorkamise rezhiimil. Seljas eilne, kortsus ja valges liiga valus “kleit”, mis kannikaid eriti ei kata. No ja nagu ikka. Kes seisab puuviljaleti ääres? Naabritädi, kes mind väiksena hoidmas käis. Ära tundis, raisk. Ta etteheitvad pensionärisilmad pidid peast välja kukkuma. Pingutusest minuga viisakat vestlust arendada.

Ma lihtsalt haisesin vastu.

Johhaidii.

idee

Esimese advendi puhul, tee-ise-jõulukalendri asjalik versioon.

Kui tulukese järgi himu, võib selle papist osa alati põlema  panna.

Kuulsin esimest majanduskriisi teemalist anekdooti:

Lumivalgeke kohtab metsas kolme väikest mehikest ja küsib: “Kes te olete?”
- “Seitse pöialpoissi.”
- “Kuidas seitse? Teid on ju ainult kolm?”
- “Koondamine.”

krokodillid lendavad lõuna poole

Mees kalastab Niilusel. Umbne õhk, kohutavalt palav, kala ei näkka.. Paari tunni pärast ujub tema juurde krokodill ja küsib: “Umbne?”
“-Jah…”
“Palav?”
-”Jah…”
“Aga äkki supled natuke?”

Külmetasin. Jõin kaks päeva 80-volist Strohi ohtra sidruni ja tilga teega.

Magasin elutoas diivanil, kus tulevad alati psühhedeelilised unenäod mis jäävadki kummitama. Ja uni on seal nagu matrjoshka: sa ainult arvad et oled juba üleval. Eriti äge on see õudukate puhul. “Ärkad” ja siis hakkab mingi uus ja hullem kamm pihta. Mitu levelit.

Igatahes. Täna juba kärab.

Jõuab pakkida isegi, homme lendu.  Kuumad poisid sooja liiva peal juba ootavad.

Bäkesh in a weekersh.

mukijooks

 

Mukijooks on  tulevane olümpiaala, mida praegu harrastatakse peamiselt T. linna ühes getos.

Muki on üldistav mõiste -  8-12 aastat vana, paks, haisev ja kohati karvutu koer (on puudlit meenutavaid isendeid, aga peamiselt ebamäärast tõugu lühikarvalised ja madalad). Muki liigub taarumise abil, st kõigutab ennast küljelt küljele nii et parema ääre jalad ja siis vasaku ääre jalad puudutavad maad.

Spordialal on 2 eesmärki:

1) muki jooksu pealt sülle rabamine ja edasi jooksmine selleks et tema  jalutaja saaks südari.

2)  (edasijõudnutele) muki viimine kellelegi kingituseks, nt sünnipäevaks, et sünnipäevalaps saaks südari.

Selle ala juures pole siiski tähtis võit või kaotus, vaid kui purju  sa lõpuks jääd.

Ma olen meistrikandidaat.

alkogoliki, bläd

Oleme, oleme. Mõlemad omamoodi. Mina olen kaootiline joodik. Tuleb soov, joon. Ei tule soovi, ei joo.

Aga Kesse on intensiivne tüüp. Kui ta midagi teeb, siis põhjalikult.

On kellelgi nii, et kodus on baarikapis viisakas joogivalik olemas?
Meile ükski kange pudel pesitsema ei jää.
Vanasti üritas Kesse  teha baarikappi varu “nagu korralikes peredes”.
Mõte oli iseenesest hea. Kuid. Teades, et kraami on, ajas ta käpad ligi. Väike koks. Kümme väikest koksi. Paar päeva lausjoomist, kutt pidevalt auru all.

Mul viskas üle. Mõtetu. Nüüd ostame ainult ühekordse varu. Korralike inimeste teesklemine on tervisele kahjulik.
Alkoholismi moodi tundub, eksole. Mitte ainult.
Tal on söögiga samamoodi. Kui kapis on midagi, sööb ta selle nulli  ühe õhtuga (jättes pakendid sinnasamasse, gramm kraami seemneks? sees). Kui pole, ei meenugi. Kurdab, et imelik on olla. “Millal viimati sõid?” Eelmisel õhtul. Nagu imik. Ei, imikud röögivad, tema lihtsalt kustub. Visuaalne stimulatsioon on võti. Poodimineku peale ise ei tule, peab ütlema.

Selle järgi, kuidas inimene sööb ja sööki suhtub, pidi  tema seksisuhtumist paistma.

Nojah. Enne kui paljast pinda telekas või lives ei näe,  ei tule tüübil meelde ka keppi teha.  Ja siis võtab viimast.

Tal oleks lihtne kloostris elada.

PS. Purjus peaga ei tasu minna lapsele nime registreerima.