Tulin kitule. Sest duud norskab viimasel ajal öösiti täpselt nagu Väike Nicky (ainult valjemalt) ja räägib (veits jämedama) häälega õudukjuttu vahele. Mu uued kulmud juba valutavad sellest jamast. Rääkimata sellest, et ta üritab öösel üle minu ronides (loe: mulle peale astudes) kuskilepoole jalutama minna, omaette pobisedes. Paraku enamasti mitte ukse poole. Ilmselt see on fashistide vandenõu.
Lahendusettepanekud ja kaastundeavaldused on teretulnud.
Norsudemo:
See on tegelikult täiesti tavaline ja harilik olukord. Räägin toetudes oma pikale ja karmile elukogemusele. Kord olin sunnitud jagama tuba kolme muu meesisendiga. Mingil põhjusel ärkasin öösel üles ja ehmatasin täitsa ära, kui nägin mis toas toimub. Üks tüüp oli voodis istuli tõusnud ja koogutas ennast vaikselt edasi-tagasi. Teine oli pikali, kuid karjus midagi arusaamatut. Kolmas naeris unes.
See oli väga kõhe olukord, sest tahtatult hiilis pähe mõte, et võibolla jagan ma korterit mingite hulludega ja teatud hetk võib keegi neist mul öösel noaga kõri läbi lõigata. Teiseks oli väga kahtlane ka see, et ma ise üles ärkasin -kuigi sellise kära ja rahmeldamise peale oli vist päris normaalne üles ärgata…
Võttis tükk aega enne kui uuesti und sain. Järgmisel päeval vaatasin oma kamraade hoopis uues valguses. Mingid hullud…
Suukorv?
You know the solution – follow the white rabbit