Rubriigid: letters from parallel universe
Trenn, päike, nektariinid ja jahe mullivesi. Päevitunud ninaots sai lausa kergelt roosakas.
Haruldasel kombel pole põhjust absoluutselt millegi ega kellegi kallal möliseda. Ikkagi selle aasta kolmas (ja ilmselt viimane) vihmavaba päev.
Mitmel viisil täiuslik, tegelikult.
Ja kui juba Maalehe sirvimiseks läks siis tsekkasin seda tüüpi ka. Muhe.
Nii vähe ongi faking rahuloluks vaja. Täna.
Rubriigid: isiklik prügi
Paaris blogis oli hääletamisest juttu ja mul tuli deja vu.
Ammu-ammu, ennemuistsel aal, kui ma vahetasin põhikooli kodust kaugemale, hääletasin paar aastat. Linna ja tagasi.
See oli kiirhindamise ja valearvestuse korral kiire kiimatapmise õpituba.
Istud võõrasse autosse ja kutid hakkavad endal jutuga kõvaks ajama.
- Noo kas ikka pikad jalad mahuvad ära…
Ma olen lühike, koivad ka nagu taksil.
- Ega külm ei ole, nii õhukeselt riides, poolalasti lausa…
Ei, mul on karvkate paksem kui karupüksid. Hommikuti ajan habet ka, mingi hormooniprobleem. Higistan ka nagu siga – ega teil midagi istumise alla panna ei ole, pärast on higiloik maas.
Kui jutt juba väga libedaks läks, siis aitas maaka moodi rämerääkimine, stiilis et jahukörti nagu koolisööklas, anname me kodus sigadele ka/ jõle kusehäda on, ei tia kas ma niikaua kannatan/ ega lehmad võõrast inimist ligi lüpsma ei lase/ õite pürst on ikke käsitsi tehtu jms. Vanaemast jutustamine aitas ainult venelaste puhul, neil sugulaste teema peale läeb mast ära. (Ükskord hiljem, öösel, kui tänaval vene kaagid veits röövida tahtsid, siis ma puhkesin nutma ja ütlesin et täitsa perses, vanaema on haiglas ja nüüd veel teie võtate ära, mul pole rohkem ja ma pean talle veel rohtu ostma, mille eest ma nüüd ostan?! Lõppes sellega, et nad mind Tõnismäele valveapteeki eskortisid (“et keegi ligi ei nussiks”), ning kogu tee ma mõtlesin pingeliselt, et mis kuradi rohtu mis kuradi haiguse vastu müüdaks ilma retseptita. Kohale jõudes olin sunnitud heatahtlike, aga valvsate pilkude all mingit validooli vms jura sealt ostma. Pärast võtsin muidugi takso. Aegajalt kui neid korraks vanglast välja lastakse, tulevad ütlevad siiani tänaval tsau. Vanglas pidid muide praegu toiduportsud miniatuursed olema. Buchenwald. )
Veel toimivaid teemasid: ebaõnnestunud silma- või kõõluseoperatsiooni detailne kirjeldamine (sest kui ma suureks kasvan, tahan kirurgiks saada); kui vahvaid asju ma lapsena surnukuuris nägin, eriti kui ükskord elekter ära läks ja jahutus enam ei toiminud; kuidas motorolleriga killustikule kukkudes vasaku külje nahk nagu porgandiriiviga maha kraapus; luumurrud ja nende paikapanemine ja lahastamine jms. Tõsisadistide puhul mõjuks vastupidi, erutavalt. Selliseid ei õnnestunud kohata.
Aga ikkagi.
Kõige friigim oli mingi külamees, kellest ei saanud aru – kas ta on narko/liimi/kangete ravimite mõju all või lihtsalt põgenenud hull. Pani aegluubis segast ja silmad käisid pilgutades kergelt pahupidi. Kujutlesin, kuidas ta tasakesi pobisedes, kuskil metsavahel hästi aeglaselt mul kõri käsisaega läbi nüsib. Pärast ilmnes, et tegemist on tuttava kuti isaga, kes lihtsalt ongi selline, omapärane.
Kurikuulsa alasti autojuhiga sõitsin ma lausa kahel korral. Rääkisime ilmast, ajakirjandusest ja koduloomadest. Liputajad reeglina ei vägista, ma olin kodus psühhiaatriaraamatuid lugenud.
Lahedaid ja huvitavaid inimesi kohtas oluliselt tihedamini kui nõmedaid.
Edit. Kesse rääkis, kuidas ta mingi tibi külmasurmast päästis. Poole kahe paiku hommikul Tartust Tallinnasse sõites, veebruarikuus (-28 kraadi), enne Mäo risti, mingi kühmus kogu seisab tee ääres ja vehib. Peale korjas. Tüdruk oli näost tumelilla, vappus nagu langetõbine ja kähises sisse hüpates:”Palun! Tallinnasse!Ma teen ükskõik mida!”
Kuna väga õhukeselt riides olev tshikk oli suht mitteatraktiivne ja temaga millegi tegemine polnud huvitav, ostis duud talle ristist suppi ja teed ja andis oma salli, enne kui ta soovitud kohas ukse ette maha pani. Raha andis ka veits, et tuju parandada.
Rubriigid: letters from parallel universe
Isane sõps (mittekepitav) tõi eile putli veini ja omakõrvetatud CD, ütles et mõtles mu peale lugusid valides.
Markeriga oli joonistatud pealuu, pealkirjaks kirjutas: “Tapa ennast ära”.
Täna hommikul unise peaga panin plaadi mängijasse ja sain krambid.
70-ndate kuni 90-ndate unistavad armastus- ja kurblaulud.
Wtf.
Oleks siis DM vähemalt peal.
Rubriigid: letters from parallel universe
Mängime, et sulle antakse pihku mill euri, keeleõpe on tagatud, sama tööd või kutsetegevust on kohapeal pakkuda ja kedagi ega midagi olulist maha ei jää. Tõbise vanaema, lemmikpuu, lollid naabrid, koerad-kassid jms. saab soovi korral kaasa võtta.
Kas ja kuhu sa koliksid?
Rubriigid: letters from parallel universe
S-banki kuus on 30 päeva.
S-banki aastas on 360 päeva.
Kontrollige oma liisinglepingust järgi, kui ei usu. Punkt 2.2.
Rubriigid: isiklik prügi
…ma tahan kajakatele diskot teha.
Selline spetsiifilist laadi probleem.
Hakkan vanaks jääma ja tahan juba öösiti mõnikord magada.
Ootamatu, tagasihoidlik väike soov.
Aga kajakatel on suhtlemisvajadus ning igaöine klubiõhtu vastastikuse võidukaagutamisega. Meie katusel.
Ma tahaks, et nad oma kohtinguid mujal peaksid.
Vihjed (kividega loopimine) on olnud liiga umbmäärased.
Kuna õhupüssi pole, soovitage kust seda laenutada saaks paariks õhtuks. Padrunid on olemas.
Palun?
Edit: plaan B. Laenutada paintballirelva? Siis lendavad siinkandis vikerkaarevärvilised kajakad.
Rubriigid: ma olen su joodiksõber
Lugesin seda uudist ja mõtlesin et vaene väike, arvab et tema on ainuke purjus loll maailmas.
Ei ole.
Ma olen kainegi peaga hullemaid asju teinud.
See koolipäeva hommik, kui ma pärast järjekordset orgiat seisin mingis korteris alasti peldikuukse ees, enamvähem üleni erinevaid kehavedelikke täis (valmistudes oksendama minema), ja sisse astus klassijuhataja õde.
Kuidas ma (juba kainena) millegi tõestamiseks kolmandalt korruselt alla hüppasin. Ja pärast veel kord.
Pärast seda kui kursakaaslastega kihlveo peale pool liitrit viina ühe hooga pudelist joodud sai, on väga kinkysid mälestusi mis sisaldavalt vähemalt kolme isast ja üht emast… öm, nägu.
Kuidas ma Kesset triikrauaga varitsesin ja teda (ja tema küllatulnud sõpra) sellega ähvardasin, kui avastasin tema ja ta eksi värsked sõbralikud musipildid. Juba pärast seda kui ma talle massiivse lõikelauaga kallale läksin, selgus, et polnudki nii värsked. Aga no ta ei saanud eriti pihta ka.
Motherfuckeri suur juubel, mille eel 13-aastane mina oskas nina totaalselt täis tõmmata, klounimeigi pähe maalida ja juubelipidamisrestorani tuigerdada. Kuidas lahendasin ootamatult tekkinud suhtlemisvajadust ja mis sellele kõik järgnes. Mark kõikvõimalike sugulaste ja peretuttavate ees oli igatahes täis igavesest ajast igavesti.
See, kuidas mul sümpaatse koolitusekaaslasega hämaras toas heavy pettingu käigus päevad hakkasid ja me selle alles pool tundi hiljem avastasime.
Kuidas ma Bacardi rannapeol kaasalõugajate rõõmuks lipuposti vms otsas väga koomas peaga strippi tegin, ning vaatamata korduvale selilikukkumisele siiski üha uuesti alustasin.
Jne. Nagu ikka, rajumad asjad jätsin välja.
Muid avalikke pazoore, mis ei sisalda seksi ega joomist, on liialt palju et neid siia kirjutada.Varasem mitteammendav kroonika nt siin ja siin.
So. Fucking. What.
Nii et tibu, ära põe. Hullem on alles ees.
Rubriigid: kop-kop, kes seal on
Krõõt viskas virtuaalse kommipakiga.
1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.Ps. Tutti-Frutti kampaania: http://www.spindo.eu/tutti-frutti. Puuviljameemi edasipildujate vahel lubati kast komme loosida.
1.) Lapsepõlve kõige sitem maitse on päevalilleõlis praetud kaalikatel, mida lasteaias innovatiivsed säästukokamutid kuu lõpus teha harrastasid. Kes seda kord maitsnud või lebrat tundnud, ei unusta iial. Seda serveeriti nii, et taldrikul oli paar haisvat kärsatatud kaalikaviilu ja nire õli. JA MUUD MITTE MIDAGI.
Hea lapsepõlvemaitse - mingid mustad hekimarjad, mis kasvavad massiliselt Leedus, Eestis pole kohanud. Päikeselised suved sugulaste juures. Seal kutsusid kohalikud venkud marja “karina`ks”, leedukeelset ei mäleta. Meenutas välimuselt mustikat, aga maitselt jahusem.
2.) Maailmas? Oliiv ja viinamari = õli ja vein. Mulle ka sobib (oliivid marineeritud kujul palun).
3.) Dr Barman on raudselt kiivi. Hea karvakasvuga, muhe ja kasulik.
AbFab on marineeritud mädarõigas. Väga vinge õlle ja chipside kõrvale nohistada.
Killu on chillipipar. Lisakick tekiilapudeli põhjas.
Rubriigid: sister psychosis
Skoor: 2:1.
1. Ise
Diskuteerisime siin Birxiga ükspäev autopederastia teemal. Pole kuulnud? Lööge guuglisse “autopenetration” või “autocoitus” ja sealt tuleb.
Hermafrodiitidega on selge, et asjad ulatavad. Mitteuniversaalse varustuse omajail on teoreetiliselt eelduseks vaid piisavalt pikk noks. Okei, ulatab, aga edasi? Kui juhe pistikusse tõepoolest ulatab, siis sädeme tekkimisel tõmbab traat ju sirgu ja sellega on lõbu läbi?
Oskab keegi selle kohta midagi öelda? Keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kel on selline asi õnnestunud? Intrigeeriv.
Penetratsioon on niikuinii ülehinnatud. Kasutage käsi.
2. Ise
Kesse oli kuskil ära. Roomasin poodi kummeliteed ostma, haige nagu koer. Kapuuts, 5 päeva pesemata, alatemperatuur, vabisev kann, higised juuksed, ristis hambad, the works. Mingist majast väljus pikk jäme ülikonnastatud käbimunn, pool konjakit veetlevalt näpu vahel, ja hakkab trepil kõõludes minu poole kaugelt eesti aktsendiga vene keeles plõksima:” Paproobui ulõbaatsa, suuka. Naahui takaaja morda.”
Tundsin, kuidas minusse voolab positiivset energiat ja jõudu. Kui oled väike, tuleb olla piisavalt hull. Pidurdasin, astusin trepiastmetest üles talle päris nina alla, ajasin silmad pahupidi ja kriiskasin nii et tänav kajas:” TÜRA, OLI ÖELDA MIDAGI, SITARATAS?!”, tõmmeldes samal ajal getoenergiliselt, oksad laiali.
Ei olnud. Läks majja sisse ära.
3. Sõbrad.
Pekk on mu ainuke tõeline sõber. Sest ta tuleb alati tagasi.
Rubriigid: isiklik prügi
Kesse tegi just meelal toonil ettepaneku minna koos ukselukku ostma. Yeah, see oleks üks tõeliselt kvaliteetne ühiselt veedetud aeg.
Seda murduvkähisevat parmuhäält, mis mul tänasest alates kurgust tuleb, peaks salvestama tulevaste romantiliste komöödiate tarbeks (vt ka Kashtshei Bessmertnõi, Maksikoer Fik, Dracula, Bonnie Tyler, Baabajagaa, Freddie Kruger).
Nina-kõrva-kurguarst kirjutas mulle antibiotsid. Ja küsis elegantse ühekulmutõstega:”Kas kirjutan retseptilehele, et nüüd tuleks mõnda aega vähem rokkida, või jääb niisama meelde?”
Rubriigid: sister psychosis
Avati täna seal, kus ma projektikoosolekul osalesin. Kusjuures solvutud oldi üleüldiselt kõigi peale, ja selle demomiseks trambiti majas ringi kivinäo ja rullis mokkadega. Selgus, et mingi ühise töövõidu eest oli Esimene osakond teinud ettepaneku, et nende tiimi premeeritakse teatripiletitega. Sealjuures polnud töövõidu saavutamisel olulist osa mänginud teist, Tussude osakonda, meeles peetud. Kõige solvunum oli solvunud tussude tussuülemus. Kes polnud oma alluvate premeerimiseks ühtegi ettepanekut ega algatust teinud, aga võttis kiirelt sisse “ME VIHKAME NEID KA JA EI MÄNGI NENDEGA ENAM VOT!” positsiooni. Ma kvalifitseerusin ( nagu ikka) automaatselt pahade kilda, mis sest et osakondadeväline. Tegin irvitades esitussule ettepaneku plõksimist rakendada väljaspool tööaega nt oma joobariga, sest sihuke hale nuss on küsimuse lahendamisele sama lähedal kui heteroseks Ellen DeGeneresile.
Naljakad ja kuradi lollid eided. Ma olen nüüd veel rahvavaenlasem kui see esimene osakond. Lasteaed.
Aga.
Kuskil usalandis elab Willie Stroker, elukutselt kohtunik.
Ja koduomanik Mike Litoris.
Selle lapse nimi on tegelt päris khuul.
