coping with stress

Natuke siiber on praegu.

Ja selleks, et elujamadega toime tulla, on aegajalt vaja mõtted mujale viia.

Kõigepealt, väikene rõve suudlemisõpetus.

Ja nüüd  põhipoint.

PS. Ma kasutasin kohvi. Mõjub ka sitaks hästi.

Must be the caffeine.

anaaltapi ankur

Puhkus tuli.

Ning jep, joodikud kinkisid mulle buttplugi sünnipäevaks.

Ma loll ei taibanud, mis see on ja nad ei suutnud naerust luksudes kohe selgitada. Sättisin seda kõrva ja ninna ja need väänlesid põrandal ja pidid püksi kusema. Pikad juhtmed.

Järgmine kord paluks midagi sarjast Most Disturbing Sex Toys.

Õnneks tõid nad muud kraami  ka, muidu oleks keegi tappa saanud ühekülgse lähenemise eest.

Ei, mitte lilli. Lilledega panid kõik mulle türa seekord.

Korgitseri oskasin endale perse kinni torgata, ja – you guessed it – kanni külge soovitati ankur kinnitada.

Täiuslikust sünkarist oli puudu vaid  joomisvõimalus. Aga neid raisku oli kell kolm öösel päris kahjurõõmus vaadata. Tegin palju kompromiteerivaid fotosid ja kaalun nende üleslaadimist kuskile avalikku fotohoidlasse.

Sellises stiilis asjad.

Nummi.

huvitav

Töölt helistati eelmisel nädalal iga päev kurtmaks, et mitte midagi pole teha.

Igav jah?

Aga mul on nii huvitav.

Lasteaias kui midagi teha polnud, siis ma (väike pervert) tegelesin limuskipornoga. Püüdsin tigusid paaritada. Nad olid käepärast. Ma täpselt küll ei teadnud, kuidas neil see käib. Seetõttu panin nad põhjapidi kokku  (misjonäriasend).  Ja kuidas tuvastada, kumb neist emane/isane on? Väiksemad olid loomulikult emased ja suuremad isased.

Tõuaretaja illusioon lõppes siis kui üks isane teisele “isasele” teisele selga ronis. Ja ühtki väikest tigu kohe ei sündinud.

Siiajõudmise märksõnad täna:

tra sa oled nagu mingi eit 2
kroku 12
merevaigu rannad 1 (okei, WTF?)
kroku wordpress 11
psühhopaat test 2
huuled 4
sadomaso 6

bounce

Kuule, ema moor, kes mind kunagi juhtus sünnitama,

Pole minu süü, et mind mingi kepisemuga valmis tegid ja siis  järgmisele  joobarile pähe määrisid, et mehele saada. Ära leia endas  nahhaalsust mulle helistada.  Ära saada mulle võltshaledaid sõnumeid ja ära uuri pooltuttavate kaudu, kuidas mul läheb. Pole sinu asi. Lõppes sinu asi olemast juba siis, kui nimetet motherfucker mu lapsepõlve siniseks peksis. Mäluga on ka kõik hästi. Põrgatamisest tekkinud traumad on paranenud ja  Korsakoffi sündroomi all (veel)   ei kannata. See, et sa nüüd oled vana ja kole ja kedagi ei ole su tähelepnuvajadust rahuldamas – taff lakk.  Sure ära.

Ja rohkem mul pole midagi lisada.

litsipunased vaarikad Chardonnay tarretises

Kokkamishuviline sõps tõi selle ägeda nimega omavalmistatud magustoidu kaasa. Krdi hea. Ise ei viitsiks.

Poes porgandimahla ostes tekitasid kolm paari Meerika penskareid (ja nende nonstop mõtetu kaagutav möla) mu rusikatele krampe. See tuhat aastat mõni minut nendega sabas seistes mõlgutasin igati terroristlikke mõtteid. Püüdsin neid pilguga tappa.

Niimoodi.

Aga nad pläägutasid nii kõvasti et ei kuulnud ega näinud midagi.

Nii tigedaks ajab kui peab kaua kaine olema.

Mitte see, et tahaks hullult juua vaid et pole valikuvõimalust.

Varsti hakkan hammustama ka.

tupeseene väetis

Soundtrack: The Cure/Just Like Heaven

Emake loodus keemiatööstus ulatas mulle karvase abikäe alkoholismiga võitlemiseks. Mädanemishooaeg, raisk. Ränk külmetus (mul on need viimasel ajal pea letaalsed) ja ainukeseks abiks antibiotsikuur, mis mõjub nagu Domestos ja ei lase kohe ära surra järgmised seitse päeva juua. Juhhei. Sünna tuleb mineraalvett ja Virgin Marysid juues.

Mitmest blogist loen, et ravitakse ennast. Kahjurõõm teadagi on magus. Mälumängur Rojukene näiteks, kes tundis ära et ma eelmise sissekande olen oma vanast Delfi blogist kopinud, on ka tõbine. Ma võin suga auhinnaks tablette sheerida vms:)  Seened kasvavad pärast niikuinii igaühel omad…

However.

Tahtsin sitenevat enesetunned pimpida ja siin on tulemused.

Eriti uhke olen ma Seltsimees Sharki pärast (teises tulbas ülevalt teine.)

Siit saab oma virtuaalseid muskleid testida.

Jah, ma jooksen ühte miili 7-8 minutiga. Ja oskan lasta. Asju.

Koerte ja kassidega olen kakelnud, ülejäänud värisegu!

Kuigi nt karusid on kätshimises soome naised võitnud. Ugrimugri pauer.

loll naine

Jooksin juhuslikult kokku endise klassiõega keskkooli päevilt. Pole ammu näinud-blablabla, mul oli peaaegu hea meel teda näha ja puha. Siis kargavad ligi kaks kutti ja küsivad rootsi aktsendiga inglise keeles et kas teist tüdrukutest pilti tohib teha ja muud sellist ila. Tegin suu lahti et viisakalt persse saata, me räägime siin omi asju ja ärge tüüdake aborigeene rsk. Aga … klassiõde on minu olemasolu unustanud, vahib ainiti kutte, noogutab püüdlikult ja silmi tuleb selline alandliku, tänuliku emase koera please-fuck-me pilk.

Umbes selline.

No käiptsi, nii ori ei saa olla.

Selle asemel et teha midagi õpetlikku (loe: tüdrukut bitchslappida) tegin lihtsalt räägi-mu-käega liigutuse ja soovisin kõigile debiilidele head ülejäänud elu.

work-work

Töövanamutt, kes sai teada mu peatsest sünnast ja saabuvast numbrist, prääksus:”NO SIIS SA VEEL JÕUAD KÜLL!!!.”

Ma ei taha teada, mida ta sellega mõtles. (Ja talitsesin ennast et mitte hõisata:”Aga sul seevastu on kõik läbi.” Höhöhö.)

Ta pea on liiga skeeri koht.

Pruune pahkluudeni seelikuid täis vana vineerkapp, mille seintel kasvavad metsikult taltsutamatud niitmata jalakarvad. Keset mida haigutab täitmatu tähelepanuauk ning seal on ebaõiglane, et palga saamiseks peab käed persest välja võtma. Kus sellise ebaõigluse tõttu tuleb nonstop kimeda annelipeebo-kurguhäälega halada ning tähtaegade lähenemisel ja  bossi läheduses pisaraid voolata lasta. Oh, the drama. Kaasatundmise pimpimiseks on kasulik mingi müstiline krooniline haigus fabritseerida. Mis on diagnoosimatu ja ravimatu. Ja süüdistada, süüdistada, süüdistada.

Histrioonikust hullem on ainult vana histrioonik.

Puhkus, tule nüüd. Ruttu.

beautiful stranger

Ma vist nägin vanalinna piiril hunti. Ehedat. Sirge saba. Madalale kallutatud pea. Tark kollane silmavaade. Vaatasime tõtt  ja see polnud koerapilk.

Ei alandlikkust ega sõbralikkust. Ainult uudishimu ja analüüs. Ja väike eriline…helk.

Pööras ringi ja kadus hetkega parki.

Ma ei jõudnud moblatki taskust välja võtta et pildistada.

Ja hei, rasvased Snelli tiigi pardid?

Bye-bye.

cock ja sõbrad

Telkust tuleb mingi vene seep, kus vene keskatüdruk (spetsiifiliste patsidega) otsib juba neljandat seeriat järjest kutti, kes oskaks teda keppida. Üks klassivend püüdis, aga ei õnnestunud ja tüdruk saatis ta pikalt.

Tra ma ikkagi olen alkohoolik vist. Tegelt ka.

Ma olen eelneva poole aasta jooksul vist iga jumala päev mingit siidrit ja veintsi sisse kallanud… Huvitav,kaua läheb aega  nina siniseks minekuni?

Hommikul trenn paar tundi, siis tööle, siis jooma.  Võibolla on see isegi kahjulik kuidagi. Kesse Kurat arvas, et kui mind segab, võin ma ju trenni maha jätta. (NB! Ega ma ju üksi pole joonud. Ta ka ikka.)

Killu on mu elust lühikokkuvõtte teinud.

Aga ma proovin. Juba on  neljapäev ja seetõttu ma lasen samas tempos edasi nädalalõpuni.

Ja esmaspäeval proovin, kuidas korralikuks olemine maitseb. Mingid ajapiirid peaks ka seadma ja. Ohh. Varsti tuleb sünnipäev ka.

Eks ma siis raporteerin.

PS.Seebika keskatüdruk  vägistas vanema miilitsaonkli ära ja sai nii oma süütusest lõpuks lahti.

roadkill recycling

Kahtlane pohmalaadne asi oli täna hommikul peale eilset tekiila ja vesipiibu õhtut. Öösel oli hull janu ja kaanisin poolteist litra mineraalvett sisse. Hommikul pidin kolm korda hambaid pesema, sest iga kord kui alustasin, tuli osa sissejoodud piibumaitselist vett pursates välja.

Kõrvalpoes polnud sidrunit, mis on pohma puhul ainuke lohutus.

Karauul.

C-vitamiin? Apteegist? Väntasin sinnapoole, ostsin kolm tuubikest, palusin klaasi vett ja asusin kraami apteegi ees manustama.

Viga.

Sealsamas rõvedal täislödistatud  ja -sülitatud kõnniteeäärel istusid kaks räpast  teismelist plikat ja järasid midagi, rõõmsalt eelmist joomingut arutades.

“Sõitsime laupäeval Voltsi vanamehe juurde maale, räigelt äge pidu oli.”

- “Mis tegite seal karuperses?”

“Ostsime Sarvikut ja kasti viina ja Pets pani papsi kaardiga bensu. Mahtusime kuuekesi haininasse ära, koer sõitis pagassis ja haukus nagu hull.”

- “Igaaav.”

“Äh, olevait. Kõige ülbem oli see, et mingid metssead terve perega läksid üle tee ja Pets üritas just sütkariga suitsu põlema panna ja äkki käis jube litakas.”

- “Appi, jäite ise ikka terveks ?”

“Pets pidi äärepealt suitsu alla neelama, ilge koom. Pemmil nina täitsa mõlkis ja klaas mõrane. Kaks sodi siga viskasime taha pagassi, koer sai lõpuks sealt välja, hehe. Voltsi vanamees lõikas sead kohe tükkideks ja pistis orgi otsa lõkkesse. Jumala hea seapraad tuli, jõime viina peale ja siis ma vist võtsin Petsil suhu. Voltsi vanamees värdjas üritas mulle ka kätt püksi toppida, aga kukkus ära varsti. Tra me olime nii mälus kõik raisk, täitsa ptsis.”

-”See on nagu,  tänapäeva küttimine ja korilus!” (Ühine räme naer)

Ei tea jah, kas mul läks taas süda pahaks.

mehed!!! vabad mehed !!!

M.O.T.T.

nokk kinni, saba kinni

Meil on uued köögikapid, aga  neid ei saa avada, sest käepidemed unustati poodi.

Meil on värskeltremonditud majaosa südalinnas, mida ei saa müüa sest dokumendid pole päris korras.

Mul on puhkusekuu tulekul ja täiesti sisustamata/planeerimata. Loomulikult jäin napilt hiljaks registreerumisega vajalikule keelekursusele. Ja enne sügist uut ei tule. Siis pole  jälle aega.

Kui ma käin trennis, siis ma söön nagu loom.

Kui ma ei söö, ei jõua ma trenni minna.

Kummalgi juhul pole tegevusest sittagi kasu.

Kui on soe, siis raudselt sajab. Kui on päikeseline, on liiga külm. Päevitama tuleb ikka solaariumisse ronida.

Ma ei pea tegelikult palgatööl käima.

Aga käin, sest niisama on igav chillida.

Nüüd on tööl ka igav.

Kumb igavus on igavam, kas kodusistumise või töölkäimise igavus, selles on küsimus.

Homseks otsustan ära.

fluffy, the destroyer of worlds

Akna all liivakastis istub titt, kes taob endale mänguautoga vastu pead ja karjub: “Atäh, atäh!” Ei paista, aga pampersid on tal kindlasti lateksist, neetidega.

Keegi seletas just kuidas tal armununa on silmaklapid peas ja inimene tundub kõigekõige. Krt, mul pole kahjuks nii. Pimedusega ei löö. Teeb hoopis (veel) manipuleerivamaks, enesekriitilisemaks ja kalkuleerivaks. Sõjaplaanid. Ja libiidole lisab vunki. Oi kuidas lisab. Nn armumine on tegelikult  überkiim.

Kust teada, et lõhnameel on lõplikult perses? Kui näts (Stimoroli Fusion) ja lõhnaõli (Sui Love) lõhnavad identselt. Kust ma sain selle arbuusika üldse, arumaeimäleta.

Must.

Drink.

Less.