-11,5 kilo.
Peaaegu okei.
- Keskmaa-takistusjooksu rekord läbi kolme lennuterminali (7,9 kilo kaaluva nodiga käe otsas) kvaliteetsetes jooksujalanõudes (kolm terminali, sh trepid ja eskalaatorid) läbitud ajaga 6 min 43 sek):
(“Auhinnaks” jõudsin üleni higisena Fokker 50 peale, ning veel ei teadnud, et trenn alles algab. Nimelt enne mind oli samas istunud kümnendat kuud rase naine või Karlssoni-formaadis härrasmees, ning rihmakesi polnud miskipärast võimalik tagasi regullida. Pilved olid ilmselt liiga tihedad, sest iga tupsu läbimisel tegi lennukiroju kolaki-puraki nagu lahtine plekkkäru Veerenni augulisel tänaval, ainult et veidi teises mõõtkavas).
- keskmine peapõrutus ning muhk(muhud) lagipeas, enne kui taipasin kasutusele võtta teistsuguse istmekäetoest kinnihoidmise tehnika (st käed tuleb alt läbi pista, siis ei tõuse perse nii kõrgele õhku);
- teistkordselt läbihigistatud riided;
- Asukohariigi tipptooteid valmistava tööstusettevõtte täiendav kvaliteedikontroll kõrvalmaja hobuste näol (aknast piilusid);
- õhtupooliku hooratants laenatud lipsuga;
- berocca vitamiinitablade võimetus kolme pudeli veini põhjustatud hommikuse järelvärina vastu;
- B.Õigemeelega dushi all solistamine.
spordi tähe all liiguvad me päevad
Posted: 28/03/2012 in Määratlemata
on
Posted: 27/02/2012 in Määratlemata
Rõvedalt siiber on. Ikka ilgelt. Kestab ja otsa ei saa. Nagu mudaauk.
Tavapärased valuvaigistid nagu 24/7 magamine ja/või joomine (combos ohtra hoorameigiga) ei aita.
Soovitusi? Ettepanekuid? Idiootseid asendustegevusi eelnimetatud “lahendustele”?
(Lisaks klassikalisele ” tapa-ennast-ära” -le.)
P.S. Üks Rootsi (või siis So:me) kruiis kahele on ära anda hea(de) lahendus(t)e pakkujale!
Edit: kuna postituse point jäi ilmselgelt segaseks, siis tõlgin:
PALUN HÄID CHEER-UP TEHNIKAID, MIS EI EELDA TINGIMATA ENEKAT. Kuigi võivad. Sisaldada.
OMG. Erinevalt olulistest maailmarahu ja kosmilise tasakaalu teemadest, mille kohta mul tavaliselt midagi möliseda on. Seekord on isegi olulisem probleem.
Käisin uusi trenniriideid ostmas. Enne nõudis Kesse mult allkirjastatud lubadust, et ükski asi mida a ostan, ei tohi olla täielikult musta värvi. Ega üldse mingit tumedamat. Sest no trennis võiks ju (op.cit.) “vähem sünge olla”.
Ise välistasin täitsa vabatahtlikult valge ja selle combod + lilla, sest mu kollase nahatooniga tekitab umbägeda efekti nagu oleks ma kaks nädalat surnd old (zombie-shikk).
Ja jäin lootma et mingit nänni võiks olla, mis oleks sellist ergast taevasinist värvi :
KUID.
On keegi hiljuti spordipoodi juhtunud? Seal on (eelmainitud keelunumekirjale lisaks) umbestäpselt kolm varianti.
1) Psühhedeeliliselt kirju.
2) hot pink
3) Neoonvärvid (neoonoranzh, neoonroheline, neoonmidaiganes)
Ergas taevasinine ei ole ilmselt selle (ega eelmise) hooaja värvigammas.
Fakk.
Selle tulemusel on mul nüüd kuumroosa trennisärk, kuumroosa (musta tribal-mustriga) dressikas ja kuumroosa tallaga tossud.
Et õuduse ulatus oleks ilmselge, siis hot pink (litsiroosa) värv on selline:
Arvestades, et ma olen kogu eelneva teadliku elu suutnud teadlikult välistada igasugused roosad asjad, on asjade seis üsnagi kohutav.
Veidi guugeldades leidsin foto oma tulevikust. Järgmisena tuleb roosa kleit. Umbes nagu sellel onul siin.
Ainult et natuke litsim.
Mul on nii KOHUTAVALT KIIRE elu et ei jõua kõike kirjagi panna, SISUKAT paska juhtub nonstop.
Võtab kohe vinguma.
Feisspukis levib mingi kettkiri “tee esimesele viiele kommentaatorile oma kätudega mingi asi ja siis nad peavad ka sama tegema”. Hakkasin juba jõudu koguma et see siia postitada, aga siis tuli meelde et Koomakale lubatud prosecco seisab juba aasta otsa nurgas ja ootab äraviimist. Tom kle, ausalt, selle aasta jooksul toon ära.
Sitamajatoru külmus/troppas kinni kuu alguses ehk siis sobivalt just siis kui Toruabistajaonudel oli kümnepäevane järts. Asju käime ajamas ümberkaudsetes koffikutes ja (muuhulgas) pesemise eesmärgil trennis. Teate kui kobedad pellarid on söögi-joogikohtades! Pesematuse oht motiveerib samas igapäevaselt trenni ronima ning peldikupuudus vähem sööma-jooma. Bikiinivorm tuleb mühinal. Igatahes, 2 päeva tagasi tulid onud suurte kaabelite ja vedrumoodi asjadega ja pritsisid kogu vannitoa paska täis. Homme lubasid jälle tulla. Seni käime tihedasti koffikus ja trennis. Kinosid peaks ka hakkama külastama, seal pidid samuti toredad peldikud olema.
Käisin halasin boss ladyle, et anna teha midagi noh, kuivan. Mingit pisivärki andis selle peale nokkida ja lubas et KUNAGI ähmases helges tulevikus hakatakse palga eest tööd ka andma. Ma kahtlustan, et palka makstakse edasimolutamise eest seetõttu, et nad magasid katseaja lõpu maha. Üldse palgal ja töötegemisel on mingi pöördvõrdeline seos. Kohad, kus ma olen (võrreldavate ametikohtade arvestuses) perse verevahus raband, on old kõige sitemad tasustajad ja vastupidi.
Sushi ei ole endiselt minu rida söök, mis mõjub noh, tormiliselt. Sellest tulid kaheotsakrambid ja arvestades peldiku-tsällentsit, preventiivne amokijooks lähedalasuvate töötavat vetsu omavate asutuste vahel.
Longituuduurimuse tulemusel on selgunud, et see ainuke hall juuksekarv mis mul alates teisest klassist kasvab, vaevleb viimasel ajal identiteedikriisi käes. Nimelt kasvab ta nüüd triibuliselt (suht ühtlaselt ka) – kaks senti on depigmenteerunud ja kaks senti tume ja siis jälle mitte. A ja see osa mis peaks hall olema, on…roosakas. Wtf? Hüpotees on, et süvenev Sipsikuviirus, raibe.
Telku viisime lõpuks parandusse, sest no garantiiaeg sai ju läbi. Jõupingutused olid asjatud, sest parandajaonu helistas ja ütles et jupp mis pekkis on (maksab 200 eurtsi) jõuab kohale umbes 2 nädala pärast. Ja alles siis selgub kas teine jupp (mis maksab 600 eurtsi) tuleb ka tellida või jah. Palusime telkari pidulikult pinsile saata.
Tulumaksutagastus 350 eurtsi tundub nii kuradima vähe. 5000 eegu peale suutis varasemalt täitsa rõõmus olla.
Joon jätkuvalt tihti, aga palju (ead ipsaania veini). Ja ingverit. Huvitaga ootan, kumma tõttu maohaavad esimesena tulevad.
Yours truly,
räpane ja pidevas kusehädas vaevlev, aga hetkel mitte päris pankrotis mäluprobleemidega joodikas.
PS. Mul on sellist ratast vaja. Kevad pole enam kaugel.
Kesse hakkas põrandaid pesema.
Sest ta teab, kuidas ma vihkan põrandapesemist.
Tundub, et keegi saab täna õhtul tänukeppi.
brr
Posted: 30/01/2012 in MääratlemataНе ходите люди, по городу гулять.
Там живёт ужасный Холоднотутблять!
pisikese linnalegendi tekkimise lugu ehk kuidas me nunnade mainet alla viisime
Posted: 24/01/2012 in Põõsakänguru SkippyTuttav piff tahab laenutada indiaanlaste sulgedest peakatteid. Ja sellega seoses meenus.
Kunagi olid meil virma suvepäevad Pirita kloostri aias. Selleks otstarbeks hankisime sõpsiga Estonia laenutusest nunnakostüümid kenasti peakatetega. Ilgelt palav ilm oli. Sõitsime liinibussiga Pirta poole, riided kotis, ise poolalasti.
Kloostri lähedale jõudes võtsime kostüümid kotist välja ja hakkasime selga panema.
Mingi vene onu vaatas seda üksisilmi pealt ja avaldas nördimust:”Sellised te nunnad tegelikult oletegi. Käite linna peal litutamas ja kui kloostrisse tagasi lähete, teete vaga näo pähe.”
Me siis kehitasime õlgu ja ütlesime et noh, elu on selline.
Onu mõtles natuke järgi ja leebus: “Nojah, noored ka veel, ega see kloostrielu pole lihtne.”
Kostümtshikuvõistluse panime muidugi kinni, sest tüüpiliselt keegi ei viitsind midagi ette võtta riietusega (peale meie oli kostümeeritult ainult tossudes “Viimse reliikvia” Gabrieli meenutav isik) ja see ei käranud mitte.
Niisiis. Tõmbasin kükimasinal oma põlve ära ja nüüd longan nii hullusti et trepist ülesminek on suht välistatud.
Kui ma nüüd äratõmmatud põlvele toeks kargu muretseksin, siis keegi ju ei vaata mind muidugi imelikult, sest noh minu kõrges vanuses on lonkamine loomulik. Küll aga kasvab kargundusega libedate ilmastikuolude tõttu täiendavate traumade tõenäosus.
Ühtlasi ei välistaks ilusaid punnpersega mehi, kes mind salvokaga mööda linna veaksid. Siis vedamise käigus oleks midagi meeldivat vaadata.
Amputeerimisvarianti tasuks samuti kaaluda, kuigi puujalaga ilmneb sama problemaatika mis karguga.
Nii et ma ei teagi siis nüüd.
Mis oleks elegantsem? Kark, punnpersega salvokahobune või miski muu?
Uus silmakärsatamine tehtud (rõveee). Nunnu aknoolijoodiku moll, eksju. Kui ära paraneb, panen tõestuseks ka pildi üles.
Trenni update (tänkjuu badipamp ja proteiinipulber):
(Ei, see pole minu kõht sest ma ei näinud kinnipaistetand luukidega korralikult pildistada. Aga umbes siuke on. )
In progress: Museum Cigales Rioja.
Esiteks. See kes pani otsingusse ” indrek feldman” (ja jõudis siia) – ma ei taha teada.
Ningteiseks,”сексуальный дед мороз” – tema elab Lapimaal.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Kuna ahnus ajab upakile, käisin tätoveerisin silmajooned ka. Ettevalmistuseks kakkusin oma kuradi ripsmepikendused maha. Silmad täitsa kiilakad, sest ripsmetest jäid aint paarimillised rootsud järgi.
Ning.
OMG milline kuradi piinamine poolteist tundi, aga üha enam paiste minevate vihmaussilaugude üle ei saand tätoveerijaga koos irvitamata olla. Haledusest viskas oma autoga mu maja juurde ära, sest “tra sa oled ikka nii hirmus” 
Pimedal tänaval iminesed põrkasid eemale, sest pidasid narkariks. Või aknoolijoodikuks. Koju jõudes oli veits tagasi tõmmand.
Aga.
Tõestusmaterjal: tund aega pärast (peeglist paistab hoopis hirmsam):
Nagu dauni lapsuke. “Lainerijoon”, mille pärast kogu piinamine ette võeti, ei paista (nagu näha) veel paistetuse tõttu välja. Ülespoole saab vaadata ainult sõrmedega luuke kergitades.
Ja ühe korra peab veel piinamisele minema. Üle tegema. Õõh. Raske on see elu, kui oled krokodillina sündinud. Vt ka selgitav illustratsioon siit.
Will report progress.
Seniks:
miks pessimistid on tegelikult õnnelikumad kui optimistid
Posted: 07/12/2011 in same shit, different dayOptimist mõtleb – oh, küll läeb paremaks (ei lähe) ja läheb üle (ei lähe).Ning on õnnetu. Ja loodab (täitsa alusetult). Ja selline üles-alla emomine siis kestab.
Pessimist eeldab – niikuinii läeb perse (ja rõõmustab kui ei läindki). Ja kui lähebki perse siis rõõmustab et – näe, mul oli jälle õigus.
Tulin kitule. Sest duud norskab viimasel ajal öösiti täpselt nagu Väike Nicky (ainult valjemalt) ja räägib (veits jämedama) häälega õudukjuttu vahele. Mu uued kulmud juba valutavad sellest jamast. Rääkimata sellest, et ta üritab öösel üle minu ronides (loe: mulle peale astudes) kuskilepoole jalutama minna, omaette pobisedes. Paraku enamasti mitte ukse poole. Ilmselt see on fashistide vandenõu.
Lahendusettepanekud ja kaastundeavaldused on teretulnud.
Norsudemo:
1) miks on Viru keskuses taaraputka 3. korrusel?
2) kas kõik üle 50-aastased kontorimutid joovad salaja töö juures?
3) Miks naised valivad sõbrantsideks pigem endasarnaste isiksuseomadustega tüüpe, mehed pigem endast erinevaid ja/või muus valdkonnas osavaid?
4) kui selliseid kaunasid nimetatakse fuck-me shoes , kas need ülejäänud on fuck-you shoes?
5) miks ei tehta soolast peekonimaitselist proteiinipulbrit (vahelduseks tavapäraste läägete maasikas-karamell-shokolaad-maitselistele) ?
6) kas Säästukas müüdavad 6-eurised nahkkindad on valmistatud samast plastmassist kui Hiinas leviv võltsriis?
7) miks osad juhid lollide ja laiskade alluvatega kannatlikult tegelevad (ja lahti neid never ei lase), aga lähevad närviliseks, kui teised alluvad pealtnäha liiga kerge vaevaga liiga palju/hästi tööd teevad?
8) kas täna algas Tallinnas polaaröö ?
9) mis on esimesed 5 sõna mida allolevalt pildilt leiab?
… et mul oleks kaks sõnumit edasi anda. Mis tegelikult on sisult üks.
Esimene.
Ja teine.
